ELUSi vastulause: Maalehe metsakaitse artikkel oli eksitav ja pahatahtlik

Maalehes ilmunud Mari Kartau artikkel “Metsakaitsjate tagant paistavad Gazpromi huvid ja raha” oli eksitava sisuga, tuginedes peamiselt hinnangutel ja meelevaldsetel oletustel, mitte faktidel. Sestap peame oluliseks tuua välja mõned tähtsamad faktid.

Artiklis ei ole tõestatud pealkirjas sõnastanud väidet. Märgiline on seegi, et teksti autor ei küsinud artikli eel üheltki rünnatavalt osapoolelt (sh BALTCF fondilt) artikli põhiteema kohta kommentaari, üksnes ühe ökosüsteemiteenuseid puudutava küsimuse ELUSilt. Paljudele loo faktivigadele on tähelepanu juhtinud ka Eesti Ekspress 10. oktoobri uudiskirjas “Must propagandasõda metsatööstuse moodi”. Toome välja mõned olulisemad faktid, mille teksti autor loost täiesti välja või häguseks jättis, eksitades sellega lugejat ning õõnestades metsakaitsjate mainet.

 FAKT 1: Vääriselupaikade kaardistamine on Eestis riiklik kokkulepe, mitte väliste osapoolte riukalik mõjutusplaan.

Vääriselupaiku ehk elurikkaid vana loodusmetsa kilde on Eestis leitud ainult 1,3% metsamaast. Eesti Looduseuurijate Selts (ELUS) ning samuti RMK inventeerivad riigimaadel vääriselupaikasid looduskaitselisest huvist ja siseriiklikust kokkuleppest lähtuvalt. Siseriiklik kokkulepe riigimaadel vääriselupaikade kaitsmiseks tehti juba sajandivahetusel, kui toimus esimene vääriselupaikade inventuur. Selle käigus kaardistati hinnanguliselt ainult pooled vääriselupaigad. Ent ülejäänud jäid aastateks kaardistamata ja neid määrati järjest raiesse. Seetõttu soovib ELUS neid alasid kaardistada.

Praegu kehtiv metsanduse arengukava näeb ette vääriselupaikade jätkuva inventeerimise ja uue metsanduse arengukava (aastani 2030) huvirühmade aruteludel lepiti konsensuslikult ühe eesmärgina arengukava koostamisel kokku, et “Väärtuslike metsaalade säilitamiseks inventeerida kiiresti ja/või võimalikult kuluefektiivselt kõik vääriselupaigad riigi- ja erametsas”. Riigimaadel asuvad vääriselupaigad on keskkonnaministri määruse alusel kaitstud. Ühtlasi nõuab vääriselupaikade kaitset riigimetsas RMK-le antud rahvusvaheline FSC vastutustundliku metsamajandaja sertifikaat.

FAKT 2: Vääriselupaikade säilitamisel on nende rahaline väärtus hinnanguliselt kümneid kuni tuhandeid kordi suurem, kui raiutud puidust saadav tulu.

Maalehe artikli autor küsis ELUSilt enne artikli avaldamist vaid ühe küsimuse: kas meile teadaolevalt on keegi välja arvutanud, kui suur on ühe keskmise VEPi ökosüsteemi teenustest tulev kasu? ELUS saatis lehel kommentaari ning viite kahele Eesti teadustööle, mis on seda väärtust erinevatest aspektidest analüüsinud. Autor aga teadustöid sisuliselt ei arvestanud, võttis aluseks vaid ühe metsatööstuse esitatud ja väga lihtsustatud puidu tulust lähtuva kalkulatsiooni, mis ei põhine teadustööl, ning tegi järgmise järelduse: “Iga kaitse alla võetav hektar metsa toob Eestile konkreetset majanduslikku kahju. Kindlasti toob ta teistpidi ka kasu puutumatu looduse näol, kuid teadmata, kui suur see ikkagi on, jäävad meile üksnes miinused.”

Artiklist välja jäetud maaülikooli magistritööst selgub aga, et Järvselja põlismetsa erinevate ökosüsteemiteenuste (elurikkus, turism, teadus/haridus) hind on igaüks eraldi kümneid või tuhandeid kordi suurem, kui sealt saadav puidutulu. Lisaks on Maalehe artiklis põgusalt viidatud süsiniku sidumisele kui ühele ökosüsteemsele teenusele, mille hind on samuti mitmeid kordi suurem võrreldes puidutuluga. Seega on artiklis toodud järeldus vale.

FAKT 3. BALTCF fond loodi kohtuvälise kokkuleppe tulemusel Nord Streami keskkonnakahju leevendamiseks, Gazprom fondi tegevuses ei osale.

Baltic Sea Conservation Foundation (BALTCF) loodi 2014. aastal Nord Streami gaasijuhtme negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks. Nord Stream maksis toona ühekordselt ja tagastamatult kohtuvälise kokkuleppe tulemusel hüvitise Läänemere keskkonna kahjustamise eest. Selle raha kasutamiseks moodustati BALTCF fond, et suunata see raha otseselt Läänemere ja selle ümbruse keskkonnaseisundi parandamiseks.

Vääriselupaikade säilitamisel on nende rahaline väärtus hinnanguliselt kümneid kuni tuhandeid kordi suurem kui raiutud puidust saadav tulu. Fond loodi kokkuleppena Nord Streami, suurte keskkonnaühenduste WWF Germany (World Wide Fund for Nature), NABU (Nature and Biodiversity Conservation Union), BUND (Friends of the Earth) ja Saksa kohaliku liidumaa Mecklenburg-Vorpommern vahel. Gazprom fondi tegevust ei suuna. Fondi eesmärgid, tegevus ja juhtimine on avalik. Loe fondi vastulauset Maalehe portaalist.

BALTCF fondist toetatakse kümneid Läänemere valgala olukorra parandamiseks loodud projekte. Eestis on BALTCF fondist projektitaotlusele positiivse rahastusotsuse saanud vaid ELUS ning Kotkaklubi, viimase projekti partneriteks on RMK ja keskkonnaamet. Kõigi Eestis ja mujal rahastatud projektide kohta saab lugeda iga soovija fondi kodulehelt: baltcf.org/portfolio.

Artikli autor on Renno Nellis, ELUSi vääriselupaikade kaardistamise projektijuht. ARTIKKEL ilmus 15. oktoobril Maalehes

Vääriselupaikade inventuuri käigus on riigimetsast leitud kümneid haruldasi liike

Eesti Looduseuurijate Seltsi (ELUS) vääriselupaikade inventuuri senised tulemused kinnitavad, et Eesti loodus- ja põlismetsad on olulisteks elupaikadeks haruldastele liikidele. Eksperdid on riigimetsade vääriselupaikadest leidnud väga haruldasi linde, seeni, putukaid, samblikke, samblaid ja teisi taimi.

Vääriselupaigad on väga mitmekesise elustiku ning kõrge looduskaitselise väärtusega alad, mida on praeguseks leitud vaid 1,3% metsamaast. ELUSi eestvedamisel on viimasel kahel aastal riigimetsas kaardistatud ligi 5000 ha vääriselupaiku.

Üheks tähelepanuväärsemaks liigileiuks on haruldase tamarisk-kariksambla (Frullania tamarisci)  kolme uue kasvukoha avastamine Pärnu- ja Hiiumaalt. Tegemist on väga haruldase ja rangelt kaitstava liigiga. Seda põlismetsaliiki on Eestist varem leitud vaid kuuel korral, neist kaks leidu jäävad rohkem kui sajandi tagusesse aega.

Samuti on leitud rohelist hiidkupart (Buxbaumia viridis), mis on  haruldane ja rangelt kaitstud samblaliik, mida leidub vanades ja varjulistes kuuse-segametsades. Väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus) on kogu Euroopas haruldane ja kaitstav põlismetsadega seotud väga silmatorkava välimusega mardikaliik. Vääriselupaikade inventuuri käigus leiti Lõuna-Pärnumaa väga vanadest metsadest kaks uut elupaika, Eestist on liiki varem leitud ainult mõnest paigast. 

Hiljuti leiti inventuuri käigus ka Eesti suurim lehitu pisikäpa (Epipogium aphyllum) kasvukoht Virumaalt, kus kasvas 450 taime. Seni olid teada ainult kuni mõnekümne taimega kasvukohad. Lehitu pisikäpp on samuti väga haruldane I kaitsekategooria liik.

Inventuuri raames on leitud ka must-toonekure, merikotkaste ja väike-konnakotka seniteadmata pesasid, kelle esinemine annab märku terviklikust ökosüsteemist. Samuti on leitud kanakulli, laanerähni, limatünnikut, salutarna, kaunist kuldkinga, tuhkpihlakat, harilikku luuderohtu, harilikku jugapuud, õli-luulissamblikku, siredat varjusamblikku, tera-mõhnsamblikku, oliiv-helksamblikku, väikest nõgisamblikku, saledat nuisamblikku, kolmehõlmalist batsaaniat ja kurdõhikut. Kõik mainitud näited on I ja II kaitsekategooriasse kuuluvad liigid, mõne puhul teatakse Eestist siiani vaid alla kümne leiukoha. 

 “Inventuur on näidanud, et vääriselupaigad on haruldastele ja ohustatud liikidele olulised pelgupaigad, mida on jätkuvalt tarvis kaitsta. Tavalistes majandusmetsades need haruldased liigid oma spetsiifiliste elupaigaeelistuste tõttu elada ei suuda,” selgitas vääriselupaikade inventuuri projektijuht Renno Nellis. “Sestap on igati tervitatav, et ka uue metsanduse arengukava koostamisel osalenud huvirühmad jõudsid konsensusele, et vääriselupaigad tuleb lõpuni kaardistada.”

ELUSi eestvedamisel inventeerivad aastatel 2018 2020 riigimetsas vääriselupaiku mitmed Eesti parimad metsaelupaikade ja -elustiku spetsialistid, sh vääriselupaikade määramise litsentsi omavad inimesed.  Projekti toetab Baltic Sea Conservation Foundation.


Rohkem infot projekti kohta leiab ELUSi lehelt: https://www.elus.ee/index.php/vaariselupaikade-inventuur-eestis/

 

Vaata ka liigifotosid:  https://drive.google.com/drive/u/0/folders/17AlVYB5vwUzaZkrYU9WgjuVoEtZi_AT5


Rohkem infot:

Renno Nellis
Vääriselupaikade inventuuri projektijuht
Eesti Looduseuurijate Selts
E-post: renno.nellis@gmail.com
Tel: +372 53 021 377

Eksperdid on riigimetsas kaardistanud 4800 ha uusi vääriselupaiku

Eesti Looduseuurijate Selts (ELUS) asus 2018. aasta sügisel riigimaadel asuvates metsades vääriselupaiku inventeerima. Tänaseks on ekspertide abiga kaardistatud 4800 ha uusi vääriselupaiku.



Vääriselupaigad on keskmiselt mõne hektari suurused loodusmetsade killud majandusmetsades või kaitsealade piiranguvööndites. Sellistes väga vanades metsades leidub suure tõenäosusega haruldasi ja ohustatud liike. Vääriselupaigad on kõrge looduskaitselise väärtusega ja mitmekesise metsaelustikuga kohad – nii väärtuslikke alasid leidub Eestis ainult 1,1% metsamaast. Riigimaadel on keskkonnaregistrisse kantud vääriselupaigad kaitstud keskkonnaministri määruse ja FSC sertifikaadi alusel.

Kõige enam vääriselupaiku on inventuuri käigus leitud Hiiumaal, Pärnumaal, Virumaal ja Tartumaal. Eksperdid on välitöödel leidnud ka mitmeid haruldasi samblaid, samblikke, seeni ja soontaimi. “Vääriselupaikade kaardistamine on näidanud, et Eestis on mitmel pool veel alles võimsaid vanade loodusmetsade või koguni põlismetsade killukesi, mis on üllatavalt liigirikkad. Selliste alade säilitamine on väga oluline meie metsade elurikkuse hoidmiseks,” rääkis inventuuri eestvedaja Renno Nellis.

Inventuuri viivad ELUSi eestvedamisel aastatel 2018-2020 läbi mitmed Eesti parimad metsaelupaikade ja -elustiku spetsialistid, sh vääriselupaikade määramise litsentsi omavad inimesed.  Kontrollitavate alade eelvalik tehakse takseerandmete ja ortofotode alusel ning metsade väärtust kontrollitakse kohapeal. Uute vääriselupaikade andmed kirjeldatakse ja saadetakse Keskkonnaametile, kelle spetsialistid kontrollivad esitatud andmeid ning edastavad need keskkonnaregistrisse kandmiseks Keskkonnaagentuurile.

Foto põlismetsast Virumaal teate juures kasutamiseks, autor Renno Nellis: https://drive.google.com/file/d/1vUhgYdnjfQGhOplu1bW85YXymHXA65RH/view?usp=sharing

Rohkem infot:
https://www.elus.ee/index.php/vaariselupaikade-inventuur-eestis/

Renno Nellis
Vääriselupaikade inventuuri projektijuht
Eesti Looduseuurijate Selts
E-post: renno.nellis@gmail.com
Tel: +372 53 021 377

27.02 – Ain Raal – ‘Ravimtaimed ja tõenduspõhisus’

27. 02 kl 17.15 toimuval ELUSi üldkoosolekul kõneleb Tartu ülikooli farmakognoosia professor Ain Raal teemal ‘Ravimtaimed ja tõenduspõhisus’. Juttu tuleb tõenduspõhisuse kriteeriumitest ravimtaimede uurimisel ning Eesti tuntumate ravimtaimede teadusliku uurituse tasemest. Pikemalt käsitletakse ka Euroopa Ravimiameti ja Euroopa farmakopöa põhimõtteid ravimtaimede hindamisel ja droogide standardite kehtestamisel.

Kohapeal on võimalik osta ka Ain Raali, Mikk Sarve ja Kristel Vilbaste raamatuid ‘Eesti ravimtaimed’ ja ‘Eesti ravimtaimed 2’.

Kuna ELUSi maja saal läbib hetkel uuenduskuuri, toimub üldkoosolek seekord TÜ loodusmuuseumi õppeklassis Vanemuise 46-247. Samas kohas toimuvad ka järgnevad üldkoosolekud kuni maini (k.a).

30. jaanuaril kell 17.15 kõneleb Joonas Plaan

ELUSi üldkoosolekul 30.01 kl 17.15 kõneleb keskkonnaantropoloog Joonas Plaan teemal “Loodust uurides läbi inimese”. Oma ettekandes tutvustab ta, kuidas uurib keskkonda antropoloog ning arutleb miks peaksid loodus- ja sotsiaalteadlased rohkem koostööd tegema. Toetudes oma eelnevatele uuringutele, räägib Plaan looduskaitsega kaasnevatest konfliktidest, erinevatest arusaamistest ja teadmistest loodusest ning kliimamuutustest.

Kõik on oodatud!

Risto Raimets – avalik loeng 28.11, kl 17.15

ELUSi üldkoosolekul 28.11 kl 17.15 kõneleb EMÜ värske doktor Risto Raimets teemal “Sünteetiliste ja bioloogiliste pestitsiidide mõjud meemesilastele ja kimalastele”. Toimumiskoht on ELUSi maja saal, Struve 2.

Kõik huvilised on oodatud!

Leho Luigujõe ettekanne – Ekspeditsioon “Antarktika 200” 31.10.2019

ELUSi üldkoosolekul 31.10 kl 17.15 peab Leho Luigujõe avaliku ettekande teemal Ekspeditsioon “Antarktika 200”. Toimumiskoht on ELUSi maja saal, Struve 2. Jaanuaris 2020 möödub 200 aastat Antarktika avastamisest, mille üheks oluliseks võtmeisikuks oli ka Saaremaal sündinud maadeavastaja Fabian Gottlieb von Bellingshausen. Selle tähtpäeva tähistamiseks võeti ette retk Kroonlinnast – Antarktikasse ja seda purjelaeval “Admiral Bellingshausen”. Ettekandes tulebki sellest ekspeditsioonist juttu, rõhuga lõigul Bergen London.

Kõik on oodatud!

Avalik loeng – Kalevi Kull

30. mail kell 17.15 toimuva avaliku loengu  teemal ’Elu teooria vaimust’ peab Kalevi Kull. Ettekanne tõukub osalt tema äsjailmunud raamatust ’Teoreetilisest bioloogiast: eluteadus matemaatika ja semiootika vahel’.

Pärast jätkame seltsi korralduslike küsimustega.

Pille Tomsoni avalik loeng 25.04.2019 kell 17.15

  1. aprillil kell 17.15 toimub ELUSi üldkoosolek, kohaks ELUSi maja saal.

Üldkoosoleku päevakord on järgmine:

1) Pille Tomson peab avaliku loengu teemal ‘Olgo môts pääl ehk ollematta  –  Võrumaa alemaadest tänapäeval’

2) Kaarel Orviku tutvustab oma eelmisel aastal ilmunud raamatut ‘Rannad ja rannikud: õpik kõrgkoolidele’

3) Kinnitamisele tuleb majandusaasta aruanne ja võetakse vastu uusi LUSi liikmeid.