Struve 2 krunt asub alal, mille krundistik ja tänavate võrk kujunes välja 18. sajandi jooksul. Eeslinna puithooned hävitati korduvalt, olgu siis sõdade käigus või hävisid need kahjutules, kuid ehitati alati üles. Vallikraavi S-kaldal Liivamäel (Sandberg) asuv praegune LUSi maja ja aia ala kuulus nn Riia eeslinna ning siin oli üsna varajasest ajast teada peamiselt eestlastest koosnev elanikkond. Maa-ala kuulus Tartu linnale ning selle eest maksti renti.
1758. aasta revisjoniraamatu andmetel elas Struve 2 krundile ehitatud puitmajas Liva Pedo lesk ning 1760date aastate linnaplaanilt on näha, et maa-alal on 2 hoonet. 1775. aasta suures tulekahjus see piirkond kannatada ei saanud ja hoonestus ei hävinud. 1778 aastal oli krunt täis ehitatud ning kuulus voorimees Pedo Hansule.
19. sajandi alguses anti Toomemägi ning seda ümbritsevad alad ülikooli kasutusse. Struve 2 krunt jagati osadeks – üks osa jäi praeguse maja, teine tõllakuuri alla – ning ühe osa kasutaja maksis renti linnale, teine ülikoolile. 1800. aastal ostis Kitsa tänava pool olnud hoone tõllassepp H. Weber ning ehitas selle ümber. Teise hoone, mis jäi praeguse Struve tn poole, omandas parukameister J.G.Drewing.
Ajavahemikus 1803-1805 asus Drewingile kuuluvas majas ülikooli esimene anatoomikum, Drewingist sai anatoomikumi teenija ning sellega seoses on teada ka suuremamahulised ümberehitused maja sees. 1828. aasta hoonete hindamise järgi võib oletada, et Drewing lasi praegust Struve 2 hoonet oma eluajal kõvasti ümber ehitada. 1814. aastal ostis Drewing enampakkumisel ära ka Weberi osa krundist, mis toona koosnes puidust elamust, kaevust, saunast ja aiaplatsist.
1826. aastal, pärast Drewingi surma, ostis kinnistu parun G. von Nolcken, kes kasutas elamut üürimajana. 1829. aastal asus majja elama Tartu ülikooli kasvandik meditsiinidoktor ja füüsikaprofessor J.F.Parrot, kes ostis 1832. aastal maja endale ning elas siin oma surmani. 1849. aastal müüs lesk maja Ch. von Gavelile, kelle perekonna omanduses oli hoone 1876. aastani. Suuremaid ümberehitusi sel ajal ei tehtud.
Ajavahemikus 1876.-1907. vahetas kinnistu veel mitu korda omanikku. Planeeriti ja osaliselt teostati mitmeid juurde- ja ümberehitamisi, 1880datel on ehitatud ka Kitsa tänava servas paiknev tõllakuur.
1904. aastal juurdeehitustega sai maja lõpuks oma praeguse välisilme.
Peale II Maailmasõda oli Struve 2 päris pikka aega lasteaia kasutuses. 1980datel aastatel aga asus majas Vabariikliku Tartu Kliinilise Psühhonaeuroloogia Haigla narkoloogia osakond.
1985. aastal pöördus toonane LUSi president prof. Hans Trass EKP Tartu Linnakommitee poole ettepanekuga kaaluda Struwe 2 kujundamist Tartu loodusteaduste majaks.