Projektid

Looduseuurijate päeva pikaajalise traditsiooni eesmärk on erinevate Eesti regioonide looduse tundmaõppimine. Seoses algavate Rahvusvahelise Maateaduste Aasta üritustega on tänavu Looduseuurijate päeva teema geoloogiline. Toimuv konverents ja ilmuv kogumik kajastavad uuemaid andmeid uuritava regiooni kohta. Tänavu on teemaks Põhja-Eesti klint. Jätkuvad ettevalmistused klindi esitamiseks UNESCO maailmapärandi nimekirja lisavad vastava valdkonna ettekannetele kaalukust ja ilmuv kogumik väärtuslikku informatsiooni nii klindi geoloogiliste kui looduskaitseliste aspektide kohta.
Geomorfoloogia ja looduskaitseliste aspektide kõrval püütakse koondada informatsiooni ka seni vähem tähelepanu pälvinud klindi väärtuste, sealhulgas klindiseinas kajastuva elu ajaloo ning regiooni geoloogilise ajaloo kohta.
Looduseuurijate päeva kogumikus avatakse ja tehakse eesti keeles kättesaadavaks need teaduspõhised tekstid, mis saavad olla aluseks nii populariseerimisel kui Põhja-Eesti klindi kaitse

Learning Biodiversity: a Key for Implementation of UNECE Strategy for Education for Sustainable Development in Estonia. (2005-2006 a.)

Projekti rahastab Euroopa Liit programmi “Valitsusväliste organisatsioonide keskkonnaprojektide edendamine ühiskonna tugevdamiseks ja keskkonnaalase EL seadusandluse rakendamiseks Eestis” kaudu. Kogu projekti maksumus on 32 570 eurot. Phare poolt finantseeritav summa on 20 808 eurot. Ülejäänud osa kaetakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Eesti LUSi ja Tartumaa Omavalitsuste Liidu vahenditest. Projekti partnerid on Eesti Looduseuurijate Selts, Karula Hoiu Ühing, Bioloogia- ja Geograafia Õpetajate Liit ja Tartumaa Omavalitsuste Liit.

Tallinna keskkonnahariduse kontseptsiooni ja tegevuskava väljatöötamine. (2006.-2007. a)

Tallinnas puudub loodus- ja keskkonnahariduskeskus. Uute tegevussuundade ja üldeesmärkide püstitamiseks on vaja Tallinna keskkonnahariduse eesmärgistatud suunamist. Eelduseks on:
1. Keskonnaharidus on Tallinnas väärtustatud, selle rõhuasetusi muudetakse vastavalt vajadustele õigusaktide, strateegiliste dokumentide ning eelarvete abil.
2. Tallinn on korraldanud keskkonna- ja loodushariduse omandamise võimalused viisil, mis on kooskõlas rahvusvaheliselt võetud kohustustega, Eesti strateegiate ja õigusaktidega
3. Igal eagrupil on võimalus saada talle vajalikku keskkonnahariduslikku teavet ja kujundada säästva eluviisi kujunemiseks vajalikud oskused, hoiakud ja käitumisnormid
4. Keskkonnaharidus on kõigile haridustasanditele ja sihtgruppidele kättesaadav.
Tallinna keskkonnahariduse tegevuskava annab ülevaate Keskkonnahariduse kontseptsiooni ellurakendamisest.
Tallinna keskkonnahariduse kontseptsioon valmib novembris 2006 ja tegevuskava märtsis 2007.

Interreg IIIB Bird projekti kokkuvõte. (2007)

Eesti Looduseuurijate Seltsi korraldusel tegeldakse märgalade kaitsekorralduse olukorra selgitamisega ja aruandlusega projekti alade kohta. Lepingu kestus: 1. august 2005-30. juuni 2007. …

Hariliku kobarpea (Ligularia sibirica), I kaitsekategooria taimeliigi, kaitse tegevuskava. (2007)

Hariliku kobarpea kaitse tegevuskava sisaldab järgmist informatsiooni:
1. liigi levik ja arvukus Euroopas ja Eestis ning levikukaardid;
2. liigi bioloogia;
3. elupaigad (ülevaade elupaiganõudlustest);
4. liigi kaitse ökoloogilised alused;
5. ohutegurid ja nende mõju;
6. hinnang eelmise tegevuskava täitmisele ja selle tulemustele;
7. kaitse korraldamine;
8. kaitsekorralduskava rakendamise ajakava ja eelarve.
Töö lõpptähtaeg on 12. detsember 2007.

Keskkonnafilosoofia ja loodusmõte Balti kultuuriruumis. 
Sümpoosionil “Keskkonnafilosoofia ja loodusmõte Balti kultuuriruumis” näol on tegemist sarja “Rahvusvahelised baltisaksa kirjakultuuri sümoosionid” kuuluva kolmepäevase rahvusvahelise teadusüritusega. Käsitletakse balti kultuuriruumile iseloomulikku keskkonnakogemust, sellest sirguvat kultuuriloomingut, teadustegevust ja loodusmõtet.
Ürituse korraldajateks on Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tartu Ülikooli (TÜ) semiootikaosakond ja Jakob von Uexkülli keskus. Jakob von Uexkülli keskus koos TÜ semiootikaosakonnaga viib läbi töö sektsioonis “Ökokriitika meetodid ja teoreetilised väljavaated”.
Toimumisaeg 27.-29. septembrini 2007.

Vormsi Natura 2000 alade kaitstavate linnu- ja taimeliikide inventuur. Leping 2007. a.
Lepingu täitmisel viiakse läbi:
-kaitstavate taimeliikide varasemate andmete koondamine, kogutud andmete analüüs ning digiteerimine;
– välitööd kaitstavate taimeliikide leviku selgitamiseks, mille juures on põhitähelepanu I ja II kaitsekategooria liikidel.
Töö teostamise lõpptähtaeg on 21. september 2007.

Apteegikaani bioloogia ja kaitse. (Leping 2007. a)
Lepingu täitmisel viiakse läbi järgmised tööd apteegikaani uurimisel:
1. Elupaikade määratlemine erilise väärtusega püsielupaikadena.
2. Kaasaegsete elupaikade väljaselgitamine.
3. Arvukuse ja populatsiooni struktuuri seire.
4. Elupaiganõudluse ja toitumise uurimine.
5. Elupaiganõudlusega arvestamine kaitsealade kaitse-eeskirjade jas kaitsekorralduskavade koostamisel.
6. Bioloogiat ja kaitset tutvustava info avaldamine meedias.
7. Bioloogiat ja kaitset tutvustava trükise koostamine.

Ulukite 2007. aasta ruutloenduse andmete analüüs (2007. a).
Eesmärgiks on võtta kokku ülevabariigiliselt toimuva ulukite 2007 aasta ruutloenduse andmed ning nende analüüsimine. Oodatav tulemus on mitmete erinevate ulukiliikide asustustiheduse erinevuse väljatoomine riigi erinevates piirkondades. Piirkondades, kus on loendust läbi viidud juba mitu aastat, oodatakse ka hinnangut vaadeldavate liikide arvukuse muutustele. Aruanne esitatakse 2007. aasta oktoobri lõpus.

Elustiku mitmekesisuse ja maastike seire. Lendorav. Nahkhiired. Maismaalimused. Leping Eesti Maaülikooli ja Eesti Looduseuurijate Seltsi vahel. (2007)
Eesmärgid:
Elustiku mitmekesisuse ja maastike (sh kaitsealuste ja ohustatud liikide ja elupaikade) seisundi hindamine ja muutuste prognoosimine.
Pikkade andmeridade jätkumise tagamine ja säilimine keskkonnaregistris
Info saamine elustiku mitmekesisuse ja maastike seisundist sõltuvalt rakendatud meetmetest ning soovituste saamine vajalike edaspidiste kaitsemeetmete rakendamiseks.
Lepingu täitjateks on Uudo Timm, Piret Kiristaja, Matti Masing.

Eestikeelsete taimenimede ja botaanilise terminoloogia komisjoni rahastamise leping. 2007.-2008.a
Eesti terminoloogia Ühingu ja Eesti Looduseuurijate Seltsi vahelise lepingu kohaselt rahastatakse osaliselt eestikeelsete taimenimede ja botaanilise terminoloogia komisjoni süstemaatilist tööd.
Toimub töö andmebaasiga, mille tulemusel on uuendused veebis üldiselt kättesaadavad. Materjalide ettevalmistamiseks on kavandatud neli koosolekut. Töövahenditest ostetakse komisjonile sülearvuti ja käsiraamatute kogu. Sisulise tegevuse ja kuluaruanne esitatakse 10. jaanuariks 2008.

Kolmas geoloogia sügiskool ja kogumik Scola Geologica 3. (2007 a.)
Eesti LUS’i organiseerimisel viiakse läbi 3. geoloogia sügiskool ning antakse välja kogumik Scola Geologica 3. Geoloogia sügiskoolide sari on täiendus laiema kandepinnaga geoloogiaüritustele (EGK aprillikonverentsid, EGEOSe kokkutulekud). Üritus kuulub Rahvusvahelise Planeet Maa Aasta ürituste sarja. Geoloogia sügiskoolide eesmärgiks on geoteaduste-alane emakeelne suhtlemine ning materjalide avaldamine, mis on üheks Keskkonnainvesteeringute Keskuse maapõue alamprogrammi prioriteediks
Geoloogia sügiskoolide peamiseks sihtgrupiks on üliõpilased, varasemad sügiskoolid on paljuski toimunud just tänu üliõpilaste initsiatiivile. Emakeelsed teaduslikud ülevaateartiklid on abiks ka õpetajatele, olümpiaadideks valmistuvatele ja teistele huvilistele õpilastele, aidates kaasa geoloogia eriala populaarsuse tõusule. Geoloogia sügiskoolid aitavad kaasa geoteaduste laiemale populariseerimisele. Projekti rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

UNESCO Planeet Maa Aasta haridus- ja teavitusprogramm. (2007 – 2008)
Projekti eesmärgiks on ühiskonnale maateadusi tutvustavad tegevused UNESCO ja IUGS poolt väljakuulutatud Planeet Maa Aasta haridus- ja teavitusprogrammi raames. 2007-2009 aastal toimuva rahvusvahelise kampaania motoks on “Maa-teadustelt ühiskonnale”. Materjalidega saab tutvuda veebiaadressil www.planeetmaa.org. Käesoleva projekti raames teadusasutuste ja erialaseltside võrgustiku poolt 2007. aastal läbiviidavad tegevused hõlmavad eesti- ja inglisekeelseid veebipõhiseid materjale “Maa ja elu areng ning selle uurimislugu”. Inglisekeelsed materjalid tutvustavad Eesti maa- ja eluteadusi ja nende ajalugu. Korraldatakse kaks seminari orgaanilise vormi teemal, kus vaatluse all on 21. sajandi evolutsiooniteoorias oluliseks muutunud Baeri ideed organismide arengust. Projekti käigus loodavad materjalid on avalikkusele kättesaadavad ning kasutatavad maateaduste-teemalistes haridusprogrammides erinevatele sihtgruppidele.

Eesti putukaliikide levikuatlas 3. Kaardid 166-219. Kiilid. (2007. a)
Avaldatakse sarja “Eesti putukate levikuatlas” kolmas vihik. Trükis on käsiraamat looduskaitsega tegelevatele teadlastele, seirespetsialistidele, ametnikele, õpetajatele ja teistele loodusehuvilistele. Käsiraamat võimaldab tutvuda kiilide, nende hulgas NATURA 2000 kaitsealuste liikide, levikuga 10×10 km ruutudes. Digitaalsele kujule viiakse Tartu Ülikooli Zooloogiamuuseumi, Eesti LUS’i, endise ZBI ning mitmete erakollektsioonide kataloogid. Edaspidi on võimalik kaardivihikut kasutada detailsemaks kaitsealuste liikide leviku fikseerimiseks ja liigi seisundi hindamiseks. Projekt on aluseks ka looduskaitseteemalise andmebaasi EELIS arendamisel ja täiendamisel. Projekti rahastamine toimub SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt. Projekti läbiviimise aeg: 1. juuli – 31. detsember 2007

Eesti LUS – Järvekomisjon 100 (2005-2007 a)
Projekti eesmärk on korraldada teaduslike ettekannete päev, millega antakse ülevaade järvede ja jõgede uurijate viimaste aastate töödest. Temaatilise haridusliku plakatiga “Eesti järvede tüübid” märgitakse ära 100 aasta möödumine pidevast veekogude uurimisest Eestis. Ettekannete päeval käsitletavad teemad langevad kokku Järvekomisjoni uurimisteemadega komisjoni algaegadest peale: zooloogiline, botaaniline, geoloogiline ja füüsikalis-keemiline uuring ja praktiline kalakasvatus. Ettekanded avaldatakse trükisena “Järvekomisjon 100”. Projekti läbiviimise läbi suureneb üldine keskkonnateadlikkus, laieneb õpilaste silmaring. Paraneb ka teadlaste ja harrastuslooduseuurijate infovahetus. Artiklite kogumik “Järvekomisjon 100” on kasutatav loodusainete õpetajate, harrastusloodusvaatlejate ja üliõpilaste poolt.
Projekti toimumise aeg: 01.04.-01.10.2005. Trükis avaldatud 2007. a.

Lendorava elupaikade raadiotelemeetriline uuring. (2007)
Projekti tulemusel selgitatakse välja mitmeid aspekte lendorava bioloogia kohta, mis on hädavajalikud lendorava ja tema elupaikade kaitse korraldamiseks. Püütakse teada saada, milliseid metsi lendoravad liikumiseks kasutavad. Saadud info võimaldab hinnata elupaikadevahelist isoleeritust. Kodupiirkondade ja nende struktuuri selgitamine annab infot erinevalt majandatud metsade sobivuse kohta. Sellest tulenevalt on võimalik kavandada sobivaid majandusvõtteid lendoravate elupaikades. Lendorava raadiotelemeetrilise uuringu läbiviimiseks on vaja soetada raadiomärgised ja katta tööde läbiviimisega seotud kulud. Projekti rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekt kestab 1. jaanuarist kuni 15. detsembrini 2007.

Terioloogia sügiskooli korraldamine. (2007)
Eesti Terioloogia Seltsi poolt korraldatava sügiskooli eesmärgiks on läbi viia praktilised õppused imetajate ja nende tegevusjälgede tundmaõppimiseks. Samuti korraldatakse ettekannete ja arutelude sessioonid käsitlemaks imetajatega seotud päevakohaseid probleeme, imetajate majandamise ja kaitse võimalusi ning perspektiive. Projekti eesmärgiks on tõsta jahimeeste ja imetajate uurimise ning kaitse korraldamisega tegelevate sihtgruppide loodusalast teadlikkust ja levitada uuemat terioloogia-alast teavet. Sihtgrupiks on jahimehed – eelkõige noorjahimehed, jahikorraldusega seotud inimesed, jahindusbioloogiast huvitatud tudengid jt. Projekti rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Sügiskoolis saadud teavet kasutatakse ulukite kaitse ja kasutamise planeerimisel ja jahimeeste teadlikkuse tõstmisel riiklikus ja erasektoris. Oluline on üliõpilaste kaasamine. Projekt kestab 1. novembrini 2007

Teoreetilise Bioloogia Kevadkool ja kogumik Schola Biotheoretica 33. (2007)
Teoreetilise bioloogia kevadkoole korraldatakse eesmärgiga soodustada Eesti loodusteadlaste interdistsiplinaarset suhtlemist. Sarjas “Schola Biotheoretica” ilmuvates kogumikes eestikeelsete materjalide avaldamisega arendatakse emakeelset terminoloogiat. Avaldatud materjalid on leidnud kasutamist loodusainete õpetajate täiendkoolituses, loodusteaduste õpetamisel kõrgkoolides ning õpilaste poolt abimaterjalina olümpiaadideks valmistumisel. Kogumikes avaldatud materjalide vastu tunnevad huvi ka keskkonnateenistuste ja kaitsealade töötajad. Ilmunud kogumikud on ka aastaid hiljem pakkumas vajalikku informatsiooni, olles kättesaadavad nii Eesti kui maailma raamatukogudes. Projekti rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekt kestab 20. märtsist kuni 30. juunini 2007.

Eesti Looduseuurijate Seltsi loodusvaatluste andmebaasi arendamine ja tutvustamine. (2007)
Loodusvaatluste andmebaas on välja töötatud koostöös bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustikuga. Eesmärgiks on andmebaasi edasi arendada parandades seni ilmnenud vead. Kasutajaliides muudetakse kasutajasõbralikumaks, materjali esitamine informatiivsemaks ja vajaliku info kättesaamine kergemaks. Kavas on andmebaasi tutvustamine laiemale kasutajaskonnale. Mitterahalise panusega osalejal, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskusel, on nõuandev roll mägra aasta tutvustamisel, andmete kogumisel ja andmebaasi arendamisel. Kui projektis kavandatud tegevused saavad ellu viidud, on loodusvaatluste andmebaas suuremate võimalustega. Palju lihtsam on leida vajalikke andmeid, mida üle viia Eesti Looduse Infosüsteemi, sest selle struktuuriga on andmebaasi loomisel arvestatud. Andmebaas on hea ja huvitav õppevahend koolides ja looduskeskustes. Andmebaasi saavad kasutada kõik, kellel on vaja liikide leviku kohta infot – kooliõpilased, looduskaitsetöötajad, ametnikud.