Planeet Maa ja selle uurimine (e-teavik)

Asmuss, Hermann Martin
baltisaksa päritolu zooloog ja paleontoloog

Sisu [peida]
Elukäik
Teadustegevus
Teosed
Temast

Elukäik:

Hermann Martin Asmuss sündis 31. mail 1812. aastal Tartus erakooliõpetaja pojana. Õppis aastatel 1826-30 gümnaasiumis ja seejärel 1830-34 Tartu Ülikoolis loodusteadust, spetsiaalselt zooloogiat. Asmuss lõpetas ülikooli kandidaadi kraadiga ja siirdus seejärel Saksamaale, kus sai 1835. aastal Königsbergi ülikoolis filosoofiadoktori kraadi. Tartusse naasnult, töötas esialgu Tartu Ülikooli zooloogia kabineti juhataja Georg Friedrichi abina. Kaitsnud 1835. aastal venia legendi, kinnitati Asmuss erakorraliseks dotsendiks. Ta korrastas ja täiendas zooloogiamuuseumi kollektsioone. 1839. aastal kinnitati ta korraliseks dotsendiks zooloogias, kusjuures zooloogias ja paleontoloogias loengute pidamise kõrval tuli jätkata ka tööd zooloogia kabinetis. 1841. aastal loobus Asmuss Zooloogia kabineti direktori abi kohast ja jätkas vaid loengute pidamist, asenduse korras tuli lugeda isegi geoloogiat ja mineraloogiat. Aastal 1857 kaitses Asmuss Tartu Ülikoolis zooloogiamagistri kraadi. Kui ülikoolil õnnestus 1843. aastal luua zooloogia professuur, valiti sellele kohale Asmussi asemel Königsbergist kutsutud dotsent Adolf Grube. Alles Grube lahkumisel 1856. aastal kandideeris Asmuss uuesti vabaks jäänud kohale, sooritades selleks eksamid ja kaitstes magistritöö. 1857. aastal nimetati Asmuss erakorraliseks zooloogiaprofessoriks, aasta hiljem määrati korraliseks professoriks, nõudega kaitsta lähemal ajal doktoritöö zooloogias. Selleni ta ei jöudnud.

1853. aastal oli Asmuss üks Tartu Loodusuurijate Seltsi asutajaliikmetest Tööka, kuid tundelise inimesena tekkis tal kolleegidega konflikt, mistõttu astus juba asutamisaastal seltsist välja. Vaatamata sellele täiendas ta ka Loodusuurijate Seltsi kollektsioone ja taastas oma liikmestaatuse seltsis 1858. Samal aastal valiti ta ka seltsi zooloogiliste kogude konservaatoriks. Hermann Martin Asmuss suri 6. detsembril 1859. aastal.

Teadustegevus:

Hermann Martin Asmuss oli hoolas uurija ja kollektsioneerija, kes andis oma rikkalikke teadmisi edasi peamiselt suuliselt ja trükis avaldas vähe. Tartu lähedalt Aruküla koobastest kogus ta suure hulga kalakivistisi ja andis nende esialgse kirjelduse. Rüükalade fragmentide kogumisele aitasid kaasa Tartu Ülikooli anatoomiaprofessor Alexander Friedrich von Hueck ja Tartu Ülikooli professorite instituudi kasvandik Stephan Kutorga. Asmussi kollektsioon sisaldas fossiilsete kalade ainsaid originaaldetaile, mille järgi ta ise ja mille kipskoopiate järgi tuntud Šveitsi paleontoloog Jean Louis Rodolphe Aggasiz, Inglise geoloog Hugh Miller ja Tartu Ülikooli kasvandik Peterburi TA liige Christian Pander uute Devoni kalaliikide skelette konstrueerisid või vaieldavate vormide määrangut põhjendasid. Varase surma tõttu jäi Asmussil kollektsioon täielikult läbi töötamata ja monograafia avaldamata. Selle kollektsiooni kipsjäljendeid kasutas Aggasiz oma monograafias, mis tegi Aruküla koobaste kalakivistised üle maailma tuntuks. Devoni rüükalade kollektsiooni ostu üle Tartu Ülikoolile peeti pikka aega läbirääkimise Asmussi pärijatega. Et summa oli liiga suur (1700 rubla) ei suutnud ülikool seda osta. 1865. aastal ostis ja kinkis selle kollektsiooni ülikoolile Lustivere mõisnik Eduard Georg von Wahl. See Devoni rüükalade kogu moodustab tänini Tartu Ülikooli geoloogia muuseumi (nüüd loodusmuuseum) kollektsioonist ühe väärtusliku osa.

Teosed:

Die monstrositatibus coleopterorum. Diss. inaug. Dorpati et Rigae, 1835.
Das vollkommenste Hautskelet der bisher beksnnten Tierreiche. An fossilen Fischen des alten roten Sandsteins aufgefunden und aus ihren Resten erläutert. Dorpat, 1856. 40 Seite.
Ornithologie Livlands. Ein Manuscript vom Jahre 1842. Verzeichniss der Säugethiere, Vögel, Reptilien und Amphibien der Ostseeprovinzen, von G. Seidlitz. - Sitxungsberichte der Naturforscher-Gesellschaft zu Dorpat. 1860, Bd,1. H. 9. S. 369
Ein vollständigea Manuscript, die Ornithologie der Ostseeprovinzen umfassend. - Samas, H. 8, S. 347-348.

Temast: DBL

ETBL

Gedächtnisrede H. Asmuss. - Sitzungsberichte der Naturforscher-Gesellschaft zu Dorpat. 1860. Bd. 1, H. 8, S. 346-353.

Grewingk, C. Das mineralogische Cabinet der Kaiserlichen Universität Dorpat. Nachtrag I. Dorpat 1868. 30 S.

Kongo, L. Eesti Looduseuurijate Seltsi 150 tegevusaastat 1852-2003. Tallinn, 2003. Lk.101-102.

Биографический сдоварь профессоров и преподавателей Г. В. Левицкого. 1902, т 1, стр. 267-270

Марк-Курик Э. Исследования девонских рыб в первой половине века в Тарту. Daba un muzeja- 1991, 3, 28-31.