Planeet Maa ja selle uurimine (e-teavik)

Engelhardt, Otto Moritz Ludwig von
baltisaksa päritolu geoloog ja mineraloog

Sisu [peida]
Elukäik
Teadustegevus
Teosed
Temast

Elukäik:

Moritz von Engelhardt sündis 27. novembril 1779. aastal Järvamaal Viisu mõisaomaniku pojana. Lõpetas 1796. aastal Tallinna Toomkooli ning õppis seejärel kaks aastat Leipzigi ja Göttingeni ülikoolides õigusteadust. Töötas lühikest aega Eestimaa rüütelkonna kantseleis. Kuulas aastatel 1804-05 Tartu Ülikoolis füüsika ja keemialoenguid. Jätkas 1805-08 mineraloogiaõpinguid Freibergi Mäeakadeemias prof A. Werneri juures ja töötas Pariisis prof A. Hauy juures. 1815. aastal andis Tartu Ülikool talle tulemuslike geoloogiliste uurimistööde eest audoktori tiitli. 1820. aastast alates hakkas M. von Engelhardt Tartu Ülikoolis esimese mineraloogiaprofessorina lugema mineraloogiat, kristallograafiat ja geoloogiat ning mõningaid erikursusi. Moritz von Engelhardt suri Tartus 29. jaanuaril 1842.

Teadustegevus:

Moritz von Engelhardt tegi juba Freibergi Mäeakadeemias õppimise ajal geoloogilisi uurimisretki Prantsusmaal ja Saksamaal. 1811. aastal korraldas ta koos Johann Jakob Friedrich Parrotiga geoloogilis-geograafilise ekspeditsiooni Moldovasse, Krimmi ja Kaukaasiasse. Engelhardt oli geoloogilis-geograafiliste uurimistööde käivitaja Baltimaadel ja siinsete esimeste geoloogiaõpikute autor. 1814. aastal alustas Eesti- ja Liivimaa, Lõuna-Soome ning Olonetsi ja Arhangelski kubermangude geoloogilise ehituse uurimist. Selle tulemused avaldas ta Alexander von Humboldti mõjutusel küll alles 1830. aastal. Oma uurimistööga määras Engelhardt kindlaks Eesti- ja Liivimaa kubermangu aluspõhjakihtide esialgse kivimilise koostise. See võeti aluseks edasistel geoloogilistel uurimistel, kuid ka kritiseeriti ja täiendati uute andmetega, kuna Engelhardt ei suutnud veel õigesti määrata kihtide vanuselisi suhteid. Ta juhtis esmakordselt tähelepanu ka Lõuna-Eesti liivakivides sageli esinevatele fossiilsetele hammastele ja luuplaatidele. Engelhardti organiseerimisel viidi aastatel 1816-19 Liivimaa kubermangus läbi esimesed astronoomilis-trigonomeetrilised mõõdistamised. Nende alusel koostati esimesed täpsemad kaardid Eesti ala kohta. Tartu Ülikoolis töötamise ajal võttis ta ette kaks uurimisreisi Uuralisse. Nende tulemusena said tuntuks kulla-, plaatina- ja teemantite leiukohad Uuralis. Seejuures tegi ta kindlaks kulla tekke ümbruskonna kvartsisoonte murenemuse tulemusena. Engelhardt oli Peterburi Teaduste Akadeemia korrespondeeriv liige, Jena Mineraloogia Seltsi, Moskva Looduseuurijate Seltsi ning Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Seltsi liige. Ta oli Tartu Ülikooli audoktor. Ajal, mil Engelhardt oli Tartu Ülikooli geoloogiaprofessor, õppisid Tartu Ülikoolis hilisemad tuntud teadlased Ernst Hofmann, Gregor von Helmersen, Stephan Kutorga (Professorite Instituudis), Hermann Asmuss, Alexander Schrenk, Constantin Grewingk jt. Engelhardti nime kannab järv Taimõri poolsaarel.

Teosed:

Darstellungen aus dem Felsgebäude Russlands. I. Geographischer Umriss nach Finland. 1820.
Anfangsgründe der Naturkunde und Erdbeschreibung. I. Dorpat, 1827.
Die Lagerstätten des Goldes und Platina im Ural. Riga, 1828.
Die Lagerstätten der Diamanten am Ural. - Poggendorffs Annalen. XX, 1830.
Umriss der Felsstruktur Estlands und Livlands. - Karstens Arhiv für Mineralogie etc.1830. Bd II. 30 S. (koos E. Ulprechtiga).

Temast:

ETBL

Kirs, J. 200 aastat geoloog Moritz Engelhardti sünnist. - Eesti Lodus. 1979. 12, lk. 799 - 801.

Kongo, L. Eesti Looduseuurijate Seltsi 150 tegevusaastat 1853-2003. Tallinn. 2003. 471 lk.

Rõõmusoks, A. Eesti kambrosiluri stratigraafia algus. - Eesti Loodus. 1978. 10, lk. 632 - 636.

Левинсон-Лессинг. Энгельгартъ, фон Морицъ Федорович. - Биографический словарь профессоров и преподавателей императовского, бывшаго Дерптскашо университета. подъ редакцией Г. В. Левицкаго, томъ 1. Юрьевъ. 1902. с. 201 - 205.