Planeet Maa ja selle uurimine (e-teavik)

Hofmann (Hoffmann), Ernst Reinhold von
baltisaksa päritolu geoloog ja mineraloog

Sisu [peida]
Elukäik
Teadustegevus
Teosed
Temast

Elukäik:

Ernst Hofmann sündis 20. jaanuaril 1801 Viljandimaal Paistus pastori pojana (teistel andmetel Tartus). Ta lõpetas Tartus gümnaasiumi ja õppis Tartu Ülikoolis 1819-23 alul meditsiini, hiljem prof. M. von Engelhardti mõjutusel mineraloogiat ja geoloogiat. Võttis osa Otto von Kotzebue juhitud ümbermaailmareisist 1823-1826 laeval "Predprijatie". Sai 1827 kandidaadikraadi tööga "Mitmesugustest vaadetest basaldi ja trahhüüdi neptunilise ja vulkaanilise päritolu kohta". Täiendas teadmisi 1830-1832 Saksamaal ja Austrias. Kaitses 1832. aastal Jena Ülikoolis filosoofiadoktorikraadi. Töö Tartu Ülikoolis dotsendina kestis 4 aastat (1932-37). Üleviiduna Kiievi Ülikooli töötas ta seal aastatel 1837-42. erakorralise professorina, aastatel 1842-63 oli Peterburi ülikooli professor. Juba Peterburi asumise järgmisel aastal viis uurimisreis teda Põhja-Soome, Kemi ümbrusse. Aastatel 1847, 1848 ja 1850, kuid ka aastatel 1853-57 viibis ta ekspeditsioonidel Põhja-Uuralis. 1871. aastal asus elama Tartusse. Ernst von Hoffmann suri 4. juunil 1871 Tartus.

Teadustegevus:.

Ernst Hofmanni teadustegevus algas 1823.aastal kui ta määrati geoloogiks Otto von Kotzebue juhitud ümbermaailmareisil. Uuris 1828. aastal Vene rahandusministeeriumi ülesandel koos Gregor von Helmerseniga Uurali lõunaosa geoloogilist ehitust. Avastati rikkalik kullaliiva leiukoht ja nivelleeriti Uurali jõgi Orenburgist suudmeni. Järgmisel aastal saatsid nad keisri kutsel Uuralisse uurimistööle saabunud Alexander von Humboldti teel läbi Lõuna-Uurali. Humboldti soovitusel suunati Helmersen ja Hofmann teadmiste täiendamiseks Saksamaale. Aastatel 1830-1832 töötasid nad Alexander von Humboldti, Leopold von Buchi, Heinrich Rose, Eilhard Mitscherlichi ja Carl Ritteri juures. Selle aja jooksul valmis Hofmannil ja Helmersenil töö Lõuna-Uurali mäestiku geognostiliste uurimiste kohta. 1935. aasta suvel asus Hofmann uurima Kõrgesaare ja Soome aluspõhja geoloogiat. Ta kogus sellel reisil Tartu Ülikooli mineraloogiakabinetile kolm kasti kivimeid, ühtlasi õpetas teda saatnud üliõpilast Alexander von Schrenki geoloogilisteks uurimistöödeks. Uuurimistöö jätkus ka järgmisel aastal ja tulemused avaldati töös "Geognostilised tähelepanekud ühelt reisilt Tartust Turuni", mille põhjal kaitses Hofmann magistrikraadi. Töö ilmus trükis 1837. aastal saksa keeles ja 1838. aastal vene keeles. Aastal 1843 võttis Hofmann ette pikema reisi Ida-Siberi kullamaardlatele. Krasnojarski ümbruses uuris ta Jenissei orgu, sambakujulisi kaljusid, Angara-äärsete kullaleiukohtade geoloogiat ja suundus siis Sajaanidesse. Ta oli esimene geoloog, kes sealseid mäestikke uuris. Ina jõe äärest kogutud kivistised määras Alexander von Keyserling. Eriti hinnatavad olid Hofmanni ekspeditsioonid Põhja-Uuralis, mille kestel määrati esmakordselt kindlaks Uurali mäeahelike liigestus, absoluutne kõrgus ja geoloogiline ehitus põhja pool 60 laiuskraadi. Tehti kindlaks, et mäestik ei ulatu Kara mereni vaid lõpeb järsult Konstantin Kameni mäega ja Pai Hoi mäestikust eraldab seda tasandikutundra. Hofmanni nime kannab liustik Põhja-Uuralis.

Teosed:

Geognostische Beobachtungen auf einer Reise um die Welt. - Karstens Archiv für Mineralogie. I, 1829.
Geognostische Untersuchungen des Süd-Ural-Gebirges in den Jahren 1828, 1829. Berlin, 1832.
Geognostische Beobachtungen von einer Reise von Dorpat nach Abo. - Beiträge zur Kentniss des russischen Reiches. 1837. Sama ka vene keeles - Горный журнал, 1838.
Reise nach den Goldwäschen Ostsibiriens. - Beiträge zur Kenntnis des Russischen Reiches, SPb., 1847. Bd. 12.
Bericht über die Expedition zur Erforschung des nördlichsten Theils des Urals. - Archiv der geologischen Gesellschaft in Berlin. 1850.
Materialen zur Anfertigung geologischer Karten der Kaiselichen Bergwerks-Distrikte des Ural-Gebirges. SPb., 1870.

Temast:

Helmersen, G. v. Ernst Hofmann. - Baltische Monatsschrift, Bd 22, 1873.

Kaavere, V. Ernst Hofmann, geoloog ja uurimisreisija. - Eesti Loodus, 1979. 10, lk. 678 - 680.

Kotzebue, O. Reis ümber maailma aastail 1823 - 1826. Tallinn, 1978.

Passetski, V. Eestist pärit Arktika-uurijad. Tallinn, 1970.

Обручев, В. Ф. История геологического исследования Сибири. Период второй (1801 - 1850 годы). Ленинград, 1933.