Kotzebue, Otto von
baltisaksa päritolu meresõitja ja maadeavastaja
Elukäik:
Otto von Kotzebue sündis Tallinnas 19. detsembril 1787. aastal kirjaniku August von Kotzebue pojana. Õppis aastatel 1796-1803 Peterburi Kadetikorpuses. Osales 1803-06 Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisil. 1806 tõsteti mitšmani auastmesse. 1814. aastal soovitas A. von Krusenstern teda kui teadushuvilist noorukit riigikantsler krahv Nikolai Petrovitš Rumjantsevi kulul korraldatava ümbermaailmareisi juhiks. Ekspeditsioonilaev "Rjurik" läks teele 1815. aastal ja lõpetas ümbermaailmareisi 1818. aastal. Seejärel teenis Kotzebue 1819-22 Tallinna laevastikus mitmesuguste laevade komandörina. 1823. aastal määrati ta transpordilaeva "Predprijatie" komandöriks. See reis, mille peamiseks eesmärgiks oli laadungi viimine Kamtšatkale, kestis 1826. aastani. 1827-30 töötas Kotzebue Tallinna liinilaeva "Peeter I" mereväeekipaaži komandörina. 1929. aastast alates oli ta I järgu kapten. Läks 1830.a. tervislikel põhjustel erru, elas Harjumaal Triigi mõisas. Otto von Kotzebue suri 3.veebruaril 1846 Tallinnas.
Teadustegevus:
1815-18 teaduslikul eesmärgil korraldatud ümbermaailmareisil prikiga "Rjurik", mida juhtis Otto von Kotzebue, avastati hulk uusi saari. 1816. aastal avastas Kotzebue Tuamotu arhipelaagi põhjaosas Rumjantsevi (Tikei), Spiridovi (Takamoto) ja Krusensterni (Tikehau) saare ning Rjuriku (Arutua) saarteaheliku. Järgmisel aastal avastati Marshalli saarestikus Uue Aasta (Miadi) saar, Rumjantsevi (Wotje, Otdia), Tšitšajevi (Erikubi, Tahanea), Araktšejevi (Kaveni), de Traversi (Aurhi), Krusensterni (Ailuki) ja Gaideni (Ligiebi) saared. Lisaks uute saarte ja saarestike avastamisele koguti ekspeditsioonil teaduslikul otstarbel materjali ja tehti loodusteaduslikke vaatlusi. Selleks kuulusid laeva meeskonda looduseuurijad Adelbert von Chamisso ja Johann Friedrich Eschscholtz (zooloog, anatoom ja arst). Ümbermaailmareisilt naasnud, osales Kotzebue põhja- ja lõunapooluse ekspeditsioonide plaanide koostamises. Aastatel 1823-26 juhtis ta komandörina uut ümbermaailmareisi luubiga "Predprijatie". Ka sellel reisil avastati uusi saari. 1824. aastal avastati Predprijatie (Fangahina) atoll Tuamotu saarestikus ja Bellingshauseni (Motuoni) saar Samoa saarestikus. 1825. aastal avastati Marshalli saarte Radaki saartegrupis Rimski-Korsakovi (Rongelapi) atoll ja Eschscholtzi (Bikini) atoll. Ka sellel reisil osales Krusensterni soovitusel mitu looduseuurijat - Ernst Reinhold Hoffmann (geoloog), Heinrich Friedrich Emil Lenz (füüsik), Ernst Wilhelm Preuss (astronoom) ning taas Johann Wilhelm Eschscholtz. Selle reisiga pandi alus Vaikse ookeani okeanoloogilisele uurimisele.
Teosed:
DBL
EE, 14. kd.
Kaavere, V. Otto Kotzebue reisid. - Eesti Loodus, 1966. 6, lk. 328 - 333.
Passetski, V. Otto Kotzebue - rmt. Eestist pärit Arktika-uurijad. Tallinn, 1970, lk.54 - 77.
Есаков В. А. Кругосветные плавания О. Е. Коцебу и их значение для географических наук. - Труды Инст. естествознания и техники АН СССР. 1962. 42, 2.