Planeet Maa ja selle uurimine (e-teavik)

Kutorga, Stephan Semjonovitš
valgevene päritolu zooloog, geoloog ja paleontoloog

Sisu [peida]
Elukäik
Teadustegevus
Teosed
Temast

Elukäik:

Stephan Kutorga sündis 12. veebruaril 1805. aastal Mogilevi kubermangus Mstislavi linnas. 1813. aastal siirdus perekond Peterburgi elama, kus ta isa astus tsiviilteenistusse. Alghariduse sai Stephan kodus isalt. Isa suri varakult, juba 1817. Pärast seda sai Stephan kaheks aastaks vabakuulajana Peterburi kubermangu gümnaasiumi. 1820. aastal õnnestus tal pääseda riigi kulul õppima Peterburi Pedagoogilisse Instituuti. Kui see õppeasutus suleti 1823. aastal, tuli Kutorgal õpinguid jätkata gümnaasiumis. 1827. aastal astus ta Peterburi ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonda. Aasta hiljem suunati 20 õppurit viiest vene ülikoolist, sealhulgas ka Kutorga, Tartu Ülikooli valmistumaks professoriks Vene ülikoolide jaoks. Selleks oli Tartu Ülikooli juurde loodud spetsiaalne õppeasutus - Professorite Instituut. Pärast Professorite Instituudi lõpetamist alustas Kutorga 1833. aastal õppetööd Peterburi ülikooli zooloogia kateedris. Sellel töökohal oli ta elu lõpuni. Stephan Kutorga suri Peterburis 25. aprillil 1861. aastal.

Teadustegevus:

Pärast Professorite Instituudi lõpetamist avaldas Kutorga aastatel 1835 ja 1837 kaks tööd Tartu ja selle lähiümbruse paleontoloogiast. Nendes töödes annab ta Tartu ümbruse aluspõhja kihtide üldise iseloomustuse (järgnevus, ulatus, kivimiline koostis) ja neis kihtides leiduvate kivististe loetelu. Veetes hiljem puhkused Eestis, uuris ta Põhja-Eesti klinti ja ürgorgusid. Esimesed andmed ürgorgude kohta pärinevadki temalt. Kutorga on avaldanud ka esimesed Eesti Devoni paljandite joonised. 1845. aastal, kui Roderick Impey Murchisonilt ja tema kaaslastelt ilmunud töö tõi esile Venemaa Euroopa osa uue geoloogilise ehituse, asus Kutorga materjali koguma Peterburist ja sellega piirnevatest kubermangudest, et koostada nende kohta samalaadne geoloogiline kaart. Selleks korraldas ta suvekuudel korduvaid reise nendele aladele ja Soome. Tulemusena ilmus tema koostatud Peterburi kubermangu kaart mõõtkavas 10 versta tollis, mille eest talle omistati Demidovi preemia. Kutorga oli Peterburi Mineraloogia Seltsi aktiivne liige ja isegi juhatas seda aastatel 1842-1861. Ta asutas selle seltsi perioodilise väljaande "Verhandlungen...", kus avaldas 1848. ja 1853. aastal kaks artiklit Põhja-Eesti ja Saaremaa trilobiitidest. Kutorga oli üks esimesi vene darviniste. Selleks sai ta mõjutusi oma õpetajalt Tartus Martin Heinrich Rathkelt, kes oli Darwini-eelse evolutsiooniteooria esindaja.

Teosed:

Beitrag zur Geognosie und Paläontologie Dorpat`s und seiner nächsten Umgebung. St.- Petersburg, 1835. 51 S.
Zweiter Beitrag zur Geognosie und Paläontologie Dorpat`s und seiner nächsten Umgebung. St.-Petersburg, 1837. 31 S.
Beitrag zur Kenntniss der organischen Ueberreste des Kupffersandsteins am westlichen Abhange des Urals. St.-Petersburg, 1838, 38 S. 7 Taf.
Einige Worte gegen die Theorie der Stufenwesen Entstehung der organischen Wesen der Erde. Bonn, 1839.
Beitrag zur Palaeontologie Russlands. - Verhandlungen Russ. Miner. Ges. 1842. S. 1-34.
-Zweier Beitrag zur Palaeontologie Russlands. - Verhandlungen Russ. Miner. Ges. 1844, S. 62 - 104. Taf. I - X
Über einige baltisch-silurische Trilobiten Russlands. - Verhandlungen Russ. Miner. Ges. 1848. S. 287 - 306.
Общии закон появления, существования и изучения организмов. СПб., 1850. 24 стр.
Естественная история земной коры. СПб. 1858. Х11+467 стр.

Temast:

Rõõmusoks, A. Eesti aluspõhja geoloogia. Tallinn, 1983. 224 lk.

Пузыревский И. Краткий очерк жизни и трудов профессора Степана Семеновича Куторги бывшего директора Императорского Минералогического Общества. - Verhandlungen der Russisch-Kaiserlichen Mineralogischen Gesellschaft zu St.- Petersburg. II Serie. Bd. II 1867. S. 341- 354.