Planeet Maa ja selle uurimine (e-teavik)

Lemberg, Johann Theodor
baltisaksa päritolu keemik ja mineraloog

Sisu [peida]
Elukäik
Teadustegevus
Teosed
Temast

Elukäik:

Johann Lemberg sündis 6. septembril 1842 Tallinnas linnuseülema abi pojana. Õppis 1853-60 Tallinna kubermangugümnaasiumis. 1861-64 õppis ta Tartu Ülikoolis keemiat, lõpetades ülikooli kandidaadi kraadiga. 1872. aastal kaitses keemias magistrikraadi ja 1877 doktorikraadi. 1865. aastal alustas tööd laborandina Tartu Ülikooli keemialaboris. Kaks aastat hiljem oli ta juba samas direktori abi ja luges eradotsendina keemialoenguid. 1882-88 dotsent, 1888-89 erakorraline ja 1889-91 korraline mineraloogiaprofessor, luges üldmineraloogiat, kristallograafiat ja mullateadust. 1891. aastast alates emeriitprofessor. Johann Lemberg suri Tartus 7. novembril 1902.

Teadustegevus:

Johann Lembergi tegevusalaks olid eksperimentaal-keemilised uurimised mineraloogias ja geoloogias. Tema kandidaaditöö teemaks oli "Ühe Tartus Mäe tänaval oleva alamdevoni profiili keemiline uurimine", mis ilmus ka trükis 1867. aastal. See töö jäi ainukeseks, mis oli seotud Baltimaade geoloogiaga. Oma väliuurimiste alaks valis Lemberg aastatel 1865-1867 Kõrgesaare ja 1869. aastal Soome lõunaranniku. 1870. aastal oli ta väliuurimistel Lõuna-Tiroolis Fleimsthalis Predazzo juures. Sealt kogus ta 200 proovi murenemata ja murenenud tardkivimeid, et nende analüüsimisel selgitada eksperimentaalselt tardkivimite murenemist. 1871. aastal kaitstud magistritöö teemaks oli "Kontaktinähtustest Predazzo juures". Kuna tema töö oli tunnustust leidnud , võimaldati talle veel järgnevatel aastatel toetust uurimiste jätkamiseks välismaal. Ta töötas Lõuna-Itaalias vulkaanilisel alal ja tutvus Leipzigis prof. Ferdinand Zirkeli juures rikkaliku mikroskoopiliste õhikute koguga. 1877. aastal kaitstud doktoritöö teemaks oli "Silikaatide moondumisest". Ta oli üks eksperimentaalse mineraloogia rajajaid Venemaal, kes hakkas esimesena uurima silikaatide ja alumosilikaatide muundumist mineraalide hüdrotermilisel töötlemisel soolalahustega. Lembergi loodud mikrokeemilist uurimismeetodit rakendati laialdaselt looduslike ja sünteetiliste mineraalide puhul. Ta sünteesis hulga naatrium- ja kaaliumalumosilikaate, sealhulgas nefeliinhüdraadi, mis nimetati lembergiidiks. Tema tööd said lähtealuseks tseoliitide, permutiitide jt. ioonivahetajate sünteesil ja uurimisel.

Teosed:

Chemische Untersuchung eines Unterdevonischen Profils an der Bergstrasse in Dorpat - Archiv für die Naturkunde Liv-, Ehst- und Kurlands. Ser. I , 1867. IV. S. 85 - 99.
Die Gebirgsarten der Insel Hochland, chemisch-geognostisch untersucht. - Samas, 1868, lk. 174 - 222 ja 337 - 392.
Über einige Umwandlungen finnländischer Feldspathe - Zeitschrift der Deutschen Geologischen Gesellschaft, 6, 1870.
Über Silicatumwandlungen. Dorpat, 1877.
Zur Kenntniss der Bildung und Umwandlung von Silikaten. - Zeitschrift der Deutschen Geologischen Gesellschaft, 35, 3, 1883; 37, 4, 1885; 39, 3, 1887; 40, 4, 1888.
Zur mikrochemischen Untersuchung einiger Minerale - Zeitschrift der Deutschen Geologischen Gesellschaft, 42, 1890.

Temast:

ETBL

Вийдинг Х. Х. Роль ученых Тартуского университета в развитии минералогии и петрографии (1820 - 1920) - ТГУ. История развития, подготовка кадров, научные исследования. 11 (1).Тарту 1982. 10. Левицкий Г. В. 1. 1902, с. 221 - 222.

Самолеговский А. М. Из истории изучения строения силикатов в дорентгеноструктурный период (Работы И. И. Лемберга 1876 - 1888 гг.).

- Samas, V, 24 - 34.

Торопов, Н. А. Работы отечественных ученых по синтезу силикатов. - Материалы по истории отечественной химии, 258. Москва 1953.