Planeet Maa ja selle uurimine (e-teavik)

Luha (Luhha), Artur Heinrich
eesti päritolu geoloog

Sisu [peida]
Elukäik
Teadustegevus
Teosed
Temast

Elukäik:

Artur Luha sündis 9. juulil 1897 Keila vallas Harjumaal kooliõpetajast taluniku pojana. Õppis Tallinnas Nikolai I gümnaasiumis, mille lõpetas 1912. aastal. Samal aastal astus Tartu Ülikooli loodusteadusi õppima, kuid lõpetas ülikooli alles 1922. aastal.Vahepeal töötas ta 1918-19 Rakvere Hariduse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi looduslooõpetajana ja 1919. aasta sügisel sai Viru Maakonna Reaalgümnaasium juhataja kohusetäitjaks, osales Vabadussõjas ja oli aastatel 1920-22 Rakvere poeglastegümnaasiumi direktori kt. 1922-31 töötas Tartu Ülikooli geoloogiakabineti ja -muuseumi assistendina, 1923-25 juhataja kt, 1923 kaitses ta kandidaadiväitekirja. Samaaegselt oli ta Tartu Õpetajate Seminari loodusloo ja maateaduse õpetaja. 1930. aastal kaitses doktoriväitekirja ja asus tööle Tartu Ülikooli eradotsendina. 1938-40 töötas Tallinnas Majandusministeeriumi Mäeameti Geoloogiakomitees, pidades üheaegselt dotsendina loenguid nii Tartu Ülikoolis kui ka Tallinna Tehnikaülikoolis. 1940-46 oli ta Tööstuslike Uurimiste Instituudi geoloogia (maavarade) sektori juhataja, 1945-51 Tartu Ülikooli paleontoloogia ja stratigraafia kateedri juhataja, professr ja 1947-55 Eesti Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudi direktor. 1946. aastast Eesti Teaduste Akadeemia liige. Artur Luha suri 29. detsembril 1953 Tallinnas.

Teadustegevus:

Artur Luha korraldas juba kooliõpetajana geoloogilisi matku Rakvere ümbruse paljandeisse - Rägavere ja Aluvere paemurdu, Kunda savikarjääri ja mujale. Kandidaaditöö teemaks oli uurimus Eesti Ordoviitsiumi brahhiopoodidest. Doktori väitekirja jaoks alustas ta materjali kogumist 1924. aastal Saaremaal. Ühisretkel oma õpetaja Hendrik Bekkeriga jäi Luha osaks uurida Ida-Saaremaa ja Muhu saare Siluri ehitust, kuna Bekker tegutses Saaremaa lõuna- ja lääneosas. Uuringute tulemused avaldati H. Bekkeri töös 1925. aastal. H. Bekkeri surma tõttu samal aastal langes A. Luhale suur õppetöö koormus Tartu Ülikoolis, mistõttu sai ta lühiaegselt jätkata uurimistöid Saare- ja Muhumaal ning Mandri-Eestis. Doktoritöö valmimise järel sai ta ülikoolilt komandeeringu Rootsi ja Norrasse. Naasnult kaitses 1930. aastal doktoritöö. Selles käsitles ta Jaani, Jaagarahu ja Rootsiküla lademe stratigraafiat ning korrelatsiooni Gotlandi saare ja Oslo ümbruse Siluri kihtidega. Luhal oli võimalus uurida ka puursüdamikke, mis 1927 ja 1929. aastal Loode- ja Põhja-Saaremaal puuriti lubjakivide ja dolomiitide uurimiseks. Nendest puursüdamikest kogutud kivististe põhjal avaldaski Luha Saaremaa aluspõhja stratigraafilise jaotuse oma doktoritöös, mille lühikokkuvõte ilmus trükis 1930. aastal. Tema koostatud Saaremaa ja Muhu geoloogiline kaart ilmus koguteoses "Eesti" "Saaremaa" köites. Rohke õppe- ja teaduslik-organisatsioonilise töö tõttu ei jäänud tal enam aega uurimistöödeks. Tema viimane ülevaade Eesti maavaradest jäi pikaks ajaks kasutusele käsiraamatuna.

Teosed:

Geoloogia kabinet 1919 - 1929. Kogumik "Tartu Ülikool" 1919 - 1920. Tartu, 1929.
Über Ergebnisse stratigraphischer Untersuchungen im Gebiete der Saaremaa - (Ösel) Schichten in Eesti. - Tartu Ülikooli Geoloogia Insituudi Toimetised 22, 1930.
Saaremaa marmor. - Loodusevaatleja 3, 1930. Lk. 73 - 78.
Rüükalade suurkivistisi Eestis. - Loodusevaatleja 6. 1930. Lk. 129 - 133.
Geoloogilisest uurimisest Eestis. - Tartu Ülikooli juures oleva Loodusuurijate Seltsi Aruanded XXXVIII, (3,4), 1932. Lk.73 - 81.
Kipsilademed Irboskas - Loodusevaatleja 1. 1932. Lk. 1 - 4.
Saaremaa pinnaehitus ja aluspõhi. Rmt. Saaremaa. - Koguteos "Eesti" VI. Tartu, 1934.
Uusi ostrakoderme Saaremaa Eurypterus-lademest. - Eesti Loodus 1. 1940. Lk. 17 - 24.
Eesti NSV maavarad. - Eesti NSV Tartu Riikliku Ülikooli geoloogilised tööd, 2. 1946.
Полезные ископаемые Эстонской ССР. Тарту, 1948. 195 с.

Temast:

ETBL Nestor, H. Akadeemik Artur Luha (1892-1953) ja geoloogia edendamine Eestis. - Eesti Loodus. 9/10. 1992. Lk. 522 - 523.

Nestor, H. Akadeemik Artur Luha kui Eesti siluri uurija. - Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist IX, 1993. Lk. 126 - 138.

Orviku, K. A. Luha. Nekroloog. ENSV Teaduste Akadeemia Toimetised 2, 1953, № 4, Lk. 622 - 623.

Palmre, H. A. Luha elust ja tööst. - Eesti Loodus 6, 1958. Lk. 360 - 361.

Rõõmusoks, A. Professor Artur Luha. - Eesti Loodus 6. 1982. Lk. 434 - 438.