Bekker, Hendrik
geoloog
Elukäik:
Hendrik Bekker sündis 29. detsembril 1891 Tartumaal, Pühajärve-äärse võõrastemaja omaniku pojana. Õppis 1903. aastal .Tartu poeglaste gümnaasiumis ja 1904. aastast alates Tartu Alexandri gümnaasiumis. Selle lõpetamise järel astus 1912. aastal Tartu Ülikooli loodusteadusi õppima ja lõpetas stuudiumi 1918. aastal kandidaadi astmega. Lõpetamise järel määrati Bekker tööle geoloogia kabineti nooremaks assistendiks, aasta hiljem sai ta mineraloogia ja geoloogia kabineti ajutiseks juhatajaks, olles samal ajal ka õpetajaks ühendatud Treffneri- ja Aleksandrigümnaasiumis. 1919-21 viibis Bekker kolmel korral Inglismaal Briti Muuseumis ja Londoni ülikoolis, kus kaitses 1921. aastal doktoriväitekirja. 31 märtsil 1922 sai ta dotsendi kutse. Bekker sisustas Ülikooli Aia (nüüd Vanemuise) tänava õppehoones geoloogia muuseumi ja rajas seal Eesti aluspõhja geoloogia vaatekogu. 23. mail 1924 kinnitati ta erakorraliseks professoriks geoloogia ja paleontoloogia alal. Ta algatas 1924. aastal sarja "Tartu Ülikooli Geoloogia Instituudi Toimetused", oli aastatel 1823 -25 Loodusuurijate Seltsi sekretär ja osales Eesti Kodu-uurimise Seltsi kodumaa tundmaõppimise toimkonnas. Hendrik Bekker suri 22. juunil 1925 Tartus.
Teadustegevus:
Hendrik Bekker viibis juba üliõpilasena praktikal Valge mere rannikul Kovda bioloogiajaamas, kus tegeles meretähtede joonistamisega. Töötades Tartu ülikooli geoloogia kabinetis huvitus ta sammalloomadest (Bryozoa). 1918. aasta kevael võttis ta Pühajärvel planktoni proove, uuris järve põhja, mõõtis sügavust, kaldaid, kinnikasvamist, kaldaäärset taimestikku ja saari. Aasta hiljem uuris ka Otepää kõrgustiku geoloogiat ning teisi järvi. Bekker uuris Eesti aluspõhja Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni stratigraafiat ning fossiile. Tema peateosed on ühenduses meie põlevkiviga: Kukruse lademe üksikasjaliku kirjeldamisega tegi ta kindlaks Loode-Eesti põlevkivikihtide paksuse ja leviala ning kirjeldas leitud uusi brahhiopoodide ja sammalloomade perekondi ning liike, andis nime Aseri lademele ning alustas Saaremaal Siluri ladestu stratigraafilist ja Kagu-Eesti karbonaatse Devoni lasundi uurimist. Hendrik Bekker võttis osa nii eestikeelsete taimenimede ja botaanika oskussõnade kui ka emakeelsete geoloogiliste oskussõnade loomisest ning joonistas Eesti geoloogilise kaardi.
Teosed:
ETBL
Audova, A. Hendrik Bekkeri elust. Tartu Ülikooli juures oleva Loodusuurijate Seltsi aruanded, 1926, lk 21 - 27
Kalm, V. Professor Hendrik Bekkeri loodusteaduslik mitmekülgsus. Tartu Ülikooli toimetised. XIII. 1992. 956, lk. 15 - 21
Kark, J. H. Bekkeri tööst Eesti geoloogias. In memoriam. Tartu Ülikooli juures oleva Loodusuurijate Seltsi aruanded 1926. lk.13 - 16
Luha, A. Prof. H.Bekker õpetajana. Samas, lk. 16 - 21
Orviku, K. Professor Hendrik Bekkerit meenutades. Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist, VII.1989, lk. 85 - 89
Rõõmusoks, A. Esimene Eesti geoloogiaprofesor Hendrik Bekker. Tartu Ülikooli toimetised XIII. 1992. 956, lk. 2 - 14
Saarmaa, E. (koostaja). Hendrik Bekker 29.12. 1891 - 22.06.1925. Kirjanduse nimestik.
-Samas, lk. 22 - 26