Mellin, Ludwig August von krahv
baltisaksa päritolu kartograaf ja poliitik
Elukäik:
Ludwig August von Mellin sündis 3. veebruaril 1754 Harjumaal Tuhala mõisaomaniku pojana. Pärast koduse hariduse saamist jätkas ta õpinguid Šveitsis Berni ülikoolis ja Itaalias Bologna ülikoolis. Täiendas teadmisi ka Prantsusmaal. Naasnud kodumaale 1773. aastal, astus ta armeesse. 1775-81 töötas ohvitserina Vene kindralstaabi topograafiaosakonnas. 1777-78 oli Sõjaministeeriumi joonestuskoja direktor. Seejärel tegutses Liivimaa diviisi kindralkortermeistrina Riias. 1783. aasta alguses lahkus L. A. von Mellin armeest majori aukraadiga, tegutses hulk aastaid kohtunikuna Riias ja Liivimaa maanõunikuna, täiendades end majandusküsimustes Göttingeni ülikoolis. L. A. von Mellin suri Riias 12. märtsil 1835.
Teadustegevus:
Esimese kartograafilise tööna koostas Mellin aastatel 1778-81 Doonau delta ja Pavlovski ümbruse kaardi. Oma põhitöö, "Liivimaa atlasega" alustas ta 1782. aasta lõpul. Ta seadis eesmärgiks ajakohaste kaartide koostamise Eesti- ja Liivimaa kohta, August Wilhelm Hupeli teatmeteose "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" juurde. Selle esimene köide ilmus 1777. aastal. Varem Peterburi TA poolt välja antud kaardid olid lünklikuid ja vigadega. Uusi kaarte vajas ka armee. Kaartide koostamisel olid aluseks olemasolevad astronoomilised kohamäärangud. Abi osutasid kreisimaamõõtjad. Mellin kasutas ka Saaremaa maamõõdu- ja reguleerimiskomisjoni kaardimaterjale. Andmeid kaartidele kantavate nimede kohta laekus mõisnikelt, kooli- ja kirikuõpetajailt jne. Sageli olid need ebatäpsed. Ainus abiline, keda ta mõningate paikkondade kaardistamisel sai kasutada oli Johann Wilhelm Krause, kes oli aastail 1792-97 Mellini teenistuses. "Liivimaa atlas" avaldati üksikute kaardilehtede kaupa sel ajal kehtinud haldusjaotuse järgi. Mellin on läinud Baltimaade teaduslukku selle ala esimese täieliku atlase koostajana, mille koostamine ja väljaandmine kestis tervelt 28 aastat. "Liivimaa atlas" võttis kokku XVIII sajandi saavutused Baltimaade kartograafia alal, see on huvipakkuv ja kasutatav veel tänapäevalgi Eesti looduse uurimisel. Kaardid annavad andmeid rannajoone muutustest viimase 200 aasta jooksul. Väärtuslikud on ka kaartidel esinevad ajaloolised kohanimed. 1972. aastal ilmus Lüneburgis L. A. von Mellini "Liivimaa atlase" uus väljaanne. Mellin on uurinud ka Eesti ja Läti ala linnuseid.
Teosed:
DBL
ETBL
Varep, E. L. A. Mellini Liivimaa atlas ning selle tähtsus Eesti NSV territooriumi geograafilise uurimise ajaloos. - ENSV TA Toimetised. 1955. 2, lk. 300 - 316.
Varep, E. L. A. Mellini "Liivimaa atlas" ning selle tähtsus Eesti looduse uurimisel. - Eesti Loodus 1985. 3, lk.194 - 198.