Planeet Maa ja selle uurimine (e-teavik)

Mickwitz, Carl August von
baltisaksa päitolu raudteeinsener, geodeet ja harrastusgeoloog

Sisu [peida]
Elukäik
Teadustegevus
Teosed
Temast

Elukäik:

August von Mickwitz sündis 24. oktoobril 1849 Venemaal Smolenski kubermangus Perminos sõjaväearsti pojana. Õppis 1869-70 Tartu ülikoolis matemaatikat ja 1870-74 Zürichi Polütehnikumis inseneriteadust. Lõpetanud selle õppeasutuse, töötas 1874-76 Šveitsis raudteeinseneri ja 1877-79 Tallinnas Balti raudteel distantsülema asetäitjana. Oli aastatel 1879-81 Tallinna peageodeet, töötades linna ehituste nivelleerimistöödel, 1882-87 ehitusinsener ja 1887-1909 linnavalitsuse revident. August von Mickwitz suri Tallinnas 3. mail 1910.

Teadustegevus:

August von Mickwitzi huvi geoloogia vastu tärkas juba lapsepõlves kui ta nägi 1863. aastal 14. aastasena meteoriidi langemist Pilistverre. Tema esimene trükis avaldatud teadustöö on seotud tuuletahukatega. Ta kogus neid Ülemiste, Nõmme ja Sinimäe liivaluidetelt. Tema teooria nende tekke kohta - moodustumine tuiskliiva kulutustööga - leidis kinnitust. Seoses insenergeoloogiliste tööde ja arteesiakaevude rajamisega, mis olid seotud puurimisega, kogus Mikwitz rohkesti geoloogilist-paleontoloogilist materjali. Seda töötas ta Fr. Schmidti kaasabil ise läbi ja andis ka teistele huvilistele. Eriti palju aitasid tema kogutud materjalid kaasa Friedrich Hoyningen-Huene teadustegevusele, kellega ta tutvus Fr. Schmidti poolt juhitud Rahvusvahelise Geoloogilise Kongressi raames Tallinnas toimunud ekskursioonil. Ta kogus fossiilset ainest Alam-Kambriumi kihtidest, millest varem olid tuntud vaid vähesed probleemsed leiud. Tema kogutud materjal aitas põhjendada Alam-Kambriumi korrelatsioonil esilekerkinud uusi seisukohti. Selle materjali töötas läbi Fr. Schmidt ja võttis arvesse Kambriumi-Ordoviitsiumi-Siluri stratigraafilise skeemi väljatöötamisel. Ta on mitme Kambriumi ja Ordoviitsiumi kivististe liigi avastaja ja esmakirjeldaja. Tema järgi on nimetatud üks käsijalgsete (brahhiopoodide) sugukond (Mickwitziidae) ja üks perekond (Mickwitzia) ning üks trilobiidiliik ( Schmidtiellus mickwitzi). Mickwitz uuris ka Keri saare maagaasimaardlat, kiltkivi isesüttimist ja Ülemiste järve veevarustust.

Teosed:

Die Dreikanter, ein Produkt der Flugsandschliffes. Eine Entgegnung auf die von G. Berendt aufgestellte Packungstheorie. 1866.
Vorläufige Mittheilung über das Genus Obolus Eichwaldi. - Bull. Acad. Sci. Nov. Ser. 34/2. SPb. 1892.
Brachiopodengattung Obolus Eichwaldi - Mėmoirės Acad Sci SPb, 1896. VIII. Ser. Bd. IV. Nr. 2. 216 S.
Über Untersuchungen auf der Insel Kokskär - Revalsche Zeitung. 1904. Nr. 58. 11 (24.) März.
Vorläufige Mitteilung über das Genus Pseudolingula Mickwitz. - Bull. Acad. sci. St-Petersburg, 1909, nouv. Ser. 1, 3.
Archaikum, Kambrium, Silur. - Baltische Landeskunde. Riga, 1910 - 1911, t. 1.
Übersicht der chemischen Untersuchungen des estländischen Oboloephosphorits und dessen Abbauwürdigkeit. - Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, 1930. Bd. 16. S. 1 - 12.

Temast:

DBL Ivanova, J. August Mickwitz. - Eesti NSV Riikliku Loodusteaduste Muuseumi töid I. Tallinn, 1962. Lk. 27 - 38.

Schweder, G. August von Mickwitz. Nekrolog. - Korrespondenzblatt der Naturforscher-Verein zu Riga, 1910. Bd. 53.

Миквиц Август Эмилиевич. - Записки Минералогического Общества, 1912, 11 сер. т. 48, с. 17 - 18.

Якоби К. О результатах исследования Верхнего озера по докладу инженеру А. Миквица и о мироприятиях для улучщения водоснабжения города Ревеля. Ревель, 1899.