Planeet Maa ja selle uurimine (e-teavik)

Middendorff, Alexander Theodor von
baltisaksa-eesti päritolu loodus- ja põllumajandusteadlane

Sisu [peida]
Elukäik
Teadustegevus
Teosed
Temast

Elukäik:

Alexander Theodor von Middendorff sündis 18. augustil 1815 Peterburis sealse Pedagoogika Instituudi õppejõu pojana. Õppis kuni 1824. aastani Talinnas koduõpetajate juures ja 1824-28 Peterburi gümnaasiumis. Järgnesid õpingud Peterburi Pedagoogilise Instituudi ettevalmistuskursustel kuni 1832. aastani. Samaaegselt töötas ta Manufaktuuride ja Sisekaubanduse Departemangus kirjutajana. 1832. aastal astus Tartu Ülikooli meditsiini õppima ja lõpetas 1837. aastal meditsiinidoktori kraadiga. 1837-39 täiendas teadmisi välismaistes ülikoolides - Berliinis, Breslaus, Erlangenis, Königsbergis ja Viinis. Naasnud Peterburi, valiti ta 1839. aastal Kiievi Vladimiri ülikooli adjunktiks zooloogia alal. 1840. aastal osales ta K. E. von Baeri korraldatud Koola poolsaare ja Valge mere ekspeditsioonil. Valiti 1841. aastal Kiievi ülikooli erakorraliseks professoriks. Aastatel 1842-45 juhtis Peterburi Teaduste Akaeemia ekspeditsiooni Taimõrile ja Kaug-Itta. 1845. aastal valiti ta Peterburi Teaduste Akadeemia adjunktiks, 1850 erakorraliseks akadeemikuks ja 1852. aastal korraliseks akadeemikuks. 1860. aastal asus Middendorff elama Tartumaale Hellenurme mõisa. Elanud vahepealsetel aastatel 1875-84 Pärnumaal Pööravere mõisas, naasis ta taas Hellenurme. Alexander Theodor von Middendorff suri Hellenurmes 28. jaanuaril 1894.

Teadustegevus:

Alexander Theodor von Middendorff tundis huvi looduse vastu juba varases nooruses. Tema edasise elukäigu ja saatuse määras suuresti kohtumine Karl Ernst von Baeriga. 1840. aastal osales ta Baeri korraldatud Koola poolsaare ja Valge mere ekspeditsioonil, kus täpsustas nende alade kaarti. Baeri ettepanekul ja tema instruktsioonide kohaselt asus Middendorff 1842. aastal juhtima Peterburi Teaduste Akadeemia ekspeditsiooni Taimõrile ja Kaug-Itta. Baeri ülesandel tuli uurida pinnavorme ja igikeltsa ulatust. Jakutskis kaevatud šahtkaevu andmetel tehti kindlaks geotermilise gradiendi esinemine. Ekspeditsiooni käigus koguti paljude seni teadusele tundmata looma- ja taimeliike, samuti kivistisi, kaardistati Taimõri jõe alamjooksu. Tagasiteel Šantari saartelt läbis ekspeditsioon Amuuri jõe põhjakalda. Ekspeditsioonil kogutud kollektsioonide materjale töötati läbi veel aastakümneid. Tulemustest ilmus aastatel 1848-78 kollektiivne monograafia reisist äärmisse põhja ja idaossa, mis koosneb paljudest mitmete erialade monograafilistest käsitlustest. Nende koostajaiks olid paljud selleaegsed tuntud teadlased nagu Baer, Lenz, Meyer, Helmersen jt. Rasket, kuid tulemusrikast reisi tähistati väärikalt. Middendorffi vastuvõtul sai teoks Vene Geograafia Seltsi asutamine 1845. aastal. Middendorff pälvis oma kuulsusrikka Siberi reisi tulemuste eest Londoni Kuningliku Geograafia Seltsi Victoria kuldmedali, Vene Geograafia Seltsi Konstantini kuldmedali ja Peterburi Teaduste Akadeemialt K. E. von Baeri kuldmedali. 1855-57 töötas Peterburi TA alalise sekretärina. Sel ajal avaldas ta oma klassikaöise töö Venemaa lindude rändeteede kohta, milleks andsid tõuke Taimõris tehtud vaatlused. Ta põhjendas lindude orienteerumist kevadisel saabumisel (isepipteesid=samasaabumisjooned) magnetilise vaistu alusel. Aeg on Middendorffi seisukohti korrigeerinud, kuid need püsisid aastakümneid. 1869. aastal siirdus ta oma isale kuuluvasse Hellenurme mõisa, kus hakkas tegelema põllumajandusega ja loomade tõuaretusega. Erilist tähelepanu pälvis hobusekasvatus. Aastatel 1875-84 tegutses ta Pööravere mõisas, kuid elu viimased kümme lõpuaastat veetis siiski Hellenurmes. Mõisates tegutsemise perioodil võttis Middendorffl ette veel mitu reisi. 1867 saatis ta suurvürst Alekseid Vahemere reisil, 1868 suurvürst Vladimiri reisil Lääne-Siberi kubermangu. 1870. aastal võttis osa ekspeditsioonist Novaja Zemljale ja Islandile. Selle reisi ajal Barentsi meres tehtud vee temperatuuri mõõtmiste põhjal tegi Middendorff olulisi üldistusi Põhja-Atlandi hoovuse liikumissuuna kohta. (Nordkapi neemest ida poole). 1878. aastal uuris ta Fergana oru füüsilist geograafiat. Nende reiside kohta avaldas ta ka trükiseid. Middendorff oli paljude akadeemiate, ülikoolide ja teadusseltside liige ja auliige. Tema järgi on nimetatud hulk taime- ja loomaliike ning kaheksa Siberis, Teravmägedel ja Gröönimaal asuvat geograafilist objekti.

Teosed:

Reise in den äussersten Norden und Osten Sibiriens. St.-Petersburg, 1838 - 1878. I-IV.
Bericht über die ornithologische Ergebnisse der naturhistorische Reise nach Lappland während des Sommers 1840. - Beiträge zur Kenntniss des Russischen Reiches. St.-Petersburg, 1843, VIII, 187 - 258.
Die Gewächse Nord- und Ostsibiriens. - St.-Petersburg, 1844.
Die Meeresmollusken Russlands in ihren Beziehungen zur zoologischen und physicalischen Geographie. - Bull. phys.-math. SPb., 1849, t. VIII, № 5, 65 - 80.
Hippologische Beiträge. Bull. phys.-math., 1855, t. XIV,№ 6, 81 - 93.
Das organische Leben in Sibirien. St.-Petersburgische Zeitung. St.-Petersburg, 1857. № 48 - 51.
Die Isepiptesen Russlands. Grundlagen zur Erforschung der Zugzeiten und Zugrichtungen der Vögel Russlands - Memoires de l` Academie des Sciences de St.- Petersbourg, 1855. VI Serie. Sciences Naturelles 8. 1 - 143
Der Golfström ostwärts vom Nordkap. - Bull. de l` Acad. des Sc. de St.-Petersburg, 1870. VIII, 382 - 419.

Temast:

Kumari, E., Pung, A. 140 aastat akadeemik A. Middendorffi sünnist. - ENSV TA Toimetised. Tallinn, 1955, Nr. 3, lk. 499 - 506.

Passetski, V. Alexander Theodor Middendorff, - Rmt. Eestist pärit Arktika- uurijad. Tallinn, 1970, lk. 218 - 238.

Pung, A. Akadeemik A. Middendorffi tööst põllumajandusloomade aretuse alal. - Sotsialistlik Põllumajandus 1965. Nr. 18, lk. 840 - 941.

Päid, K. Akadeemik A. Middendorff Hellenurmes. -Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist I. Tallinn, 1968.lk. 153 - 168.

Конго Л. Я. О взаймоотношениях академиков К. Бера и А. Миддендорфа. - Folia Baeriana. III. Tallinn, 1978, lk. 218 - 225.

Кумари Э. В. А. Ф. Миддендорф - основоположник экологической зоогеографии. В кн.. Петербургская АН и Эстония. Таллин 1978. Стр. 119 - 128.

Леонов Н. И. Александр федорович Миддендорф (1815 - 1894)..Наука. Москва 1967.

Сухова Н. Г. Сибирская экспедицня Миддендорфа. - Вестник Ленинградского университета 1961, № 6. Стр.100 - 151.

Сухова Н. Г. , Таммиксаар Э. Александр Федорович Миддендорф.Москва 2005. 332 стр.

Юргенсон П. Б. Неведомыми тропами Сибири. - Мысл. Москва 1964. Стр. 1 - 48.