Planeet Maa ja selle uurimine (e-teavik)

Orviku (Jaansoon), Karl
eesti päritolu geoloog (litoloog ja kvaternaarigeoloog)

Sisu [peida]
Elukäik
Teadustegevus
Teosed
Temast

Elukäik:

Karl Orviku (sünd. Jaanson, ka Jaansoon) sündis 17. augustil 1903 Virumaal Kohtla mõisas mõisateenistuja perekonnas. Tema elutee kolmandast eluaastast alates jätkus Püssi mõisas, kus isa töötas meierina. Alghariduse sai ta Kohtla vallakoolis. Edasi siirdus Rakvere gümnaasiumi, kus loodusloo õpetajaks ja ühtlasi direktoriks oli Artur Luha, hilisem Tartu Ülikooli professor. Aastatel 1922-1930 õppis ta Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas, mille lõpetas geoloogia erialal. Samal aastal kaitses magistrikraadi.1926-30 oli Orviku Tartu Ülikooli geoloogiakabineti ja -muuseumi abijõud, 1931. aastast samas assistent. 1931. aastal viibis ta stipendiaadina Rootsis ja 1937. aastal võttis osa geoloogilisest ekspeditsioonist Gröönimaale. 1939. aastal viibis teaduslikul eesmärgil Poolas, Taanis, Saksamaal ja Rootsis. 1940. aastal kaitses doktoritööd. Oli 1944-1958 TRÜ geoloogia kateedri professor, 1944-56 kateedri juhataja. 1946 valiti Orviku ENV Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks ja talle omistati NSVL Kõrgema Atestatsiooni poolt geoloogia-mineraloogiadoktori kraad. Samal aastal sai ta ka professori kutse geoloogia alal. 1947-52 oli ta ENSV TA Geoloogia Instituudi teadusala asedirektor, 1954-68 direktor. 1954 valiti ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia tegevliikmeks. 1969. aastast alates oli ENSV TA Geoloogia Instituudi vanemteadur-konsultant. Karl Orviku oli paljude erialaorganisatsioonide liige, oli Eesti Loodiseuurijate Seltsi president 1946-1952 ja hiljem auliiga, samuti seltsi geoloogiasektsiooni esimees. Karl Orviku suri Tallinnas 7. märtsil 1981.a.

Teadustegevus:

Karl Orviku alustas Põhja-Eesti pankranniku lubjakivide uurimist juba üliõpilasena 1923. aastal. Kaitsnud hiljem Alamordoviitsiumi karbonaatkivimte litoloogia uurimise teemal nii kandidaadi kui ka doktoritööd sai temast Eesti Ordoviitsiumi litostratigraafia rajaja. Teiseks tema huvialaks oli meie ala Alam- ja Keskordoviitsiumi katkestuspindade uurimine. Tähelepanu nendele on ta osutanud juba 30ndatel aastatel avaldatud töödes, kuid üksikasjaliku käsitluse on need saanud tema hilisemates töödes. Orviku ei piirdunud katkestuspindade uurimisel ainult nende ehituse ja leviku kirjeldamisega. Ta iseloomustas ka nende tekketingimusi ja osutas esimesena nende tähtsusele stratigraafias.kui olulisele abile litogeneesi küsimuste lahendamisel. Tähelepanu väärivad ka tööd Devoni terrigeensetest kivimitest. Huvi nende vastu tekkis üliõpilasaastatel uurimisreisil koos H. Bekkeriga Kagu-Eesti Devoni avamusalale. Hiljem laienes uurimisala Pärnu ja Narva jõeni. Orviku litoloogilised tähelepanekud Devoni setete levikualal olid allutatud suurel määral stratigraafilisele eesmärgile. Ühelt poolt võimaldas see kihikomplekside vanuselist liigestamist, teiselt poolt litoloogilise andmestiku interpreteerimist settetingimuste rekonstrueerimise huvides. Peale nende on Orvikul uurimusi Eesti Kvaternaarigeoloogia, meregeoloogia, neotektoonika ja geoloogia ajaloo alalt. Märkimisväärsed olid ka tema ülevaated Eesti maavarade kohta ja sellega seotud uurimus ehituslubjakivi murenemisvastupidavusest.

Teosed:

Keskdevoni põhikihid Eestis, - Tartu Ülikooli Toimetised. A. 1930. 16. kd. Nr.5. 98 lk.
Maavarad: Geoloogilisi ja majanduslikke andmeid Eestis leiduvate ja Eestisse veetavate maavarade kohta. Loodus. Teaduslikud õppe- ja käsiraamatud. Tartu, 1933. Nr. 20. 175 lk.
Quartärgeologische Karte der Halbinsel Sõrve (Saaremaa, Estland). - Eesti Loodusteaduste Arhiiv. Seeria 1. 1935, kd. 11, lk. 1 - 20.
Rõngu interglatsiaal - esimene interglatsiaalse vanusega organogeensete setete leid Eestis. Eesti Loodus 1939, Nr. 1.Lk. 1 - 21.
Litologie der Tallinn-Serie (Ordovizium, Estlamd). - Tartu Ülikooli Toimetised. A. 1940, 36. kd. Nr. 1, 250 lk.
Antropogeeni (kvaternaari) stratigraafia ja paleogeograafia küsimusi Eestis. - Rmt. Geoloogiline kogumik. Tartu, 1961. Lk.57 - 89.
Professor Hendrik Bekkerit meenutades. - Teduse ajaloo lehekülgi Eestist. VII. 1989. Lk. 85 - 89.
Стратиграфическая схема антропогеновых (четвертичных) отложений территтории Эстонской ССР. - Труды Института геологии АН ЭССР. 1956. т. 1, стр. 105 - 112.
О неотектонических движениях в Эстонской ССР на основе геологических данных. - Неотектонические движения в Прибалтике. Тарту, 1960, стр. 120 - 243.
Четвертичная система (Антропогеновые отложения). Геология СССР. Эстонская ССР. Т. ХХУ111. Москва. Госгеолтехиздат. 1960, стр. 166 - 194.

Temast:

EE 14

Kaljo, D. Ülevaade akadeemik K. Orviku teaduslikusy ja ühiskndlikust tegevusest. - Karl Orviku personaalnimestik. Tallinn, 1960. Lk. XXI-XXXVII.

Liblik, L. (koostaja) Karl Orviku personaalnimestik. Tallinn,1960. 75 lk.

Põlma, L. Akadeemik Karl Orviku 75-aastane. - Eesti Loodus 1978, nr.8, lk. 537 - 538.

Raukas, A. Karl Orviku osa Eesti kvaternaarigeoloogias. -.Samas, lk.118 - 129.

Viiding, H. Akadeemik Karl Orviku - Eesti litoloogia rajaja. - Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist. VII, 1989. Lk. 108 - 117.

Viiding, H. Karl Orviku uurimistööst geoloogia ajaloo valdkonnas, - Samas, lk. 130 - 139.