Pahlen, Alexis Magnus Hans parun von der
baltisaksa päritolu geoloog ja paleontoloog
Elukäik:
Alexis von der Pahlen sündis 4. juunil 1850 Harjumaal Vaida mõisaomaniku pojana. Pärast kodust algharidust õppis Tallinna Toomkoolis ja 1870-73 Tartu Ülikoolis õigusteadust ning 1873-75 mineraloogiat. Lõpetas ülikooli mineraloogiakandidaadi kraadiga. Jätkas aastatel 1876-77 Peterburis teadmiste täiendamist paleontoloogias. Tegeles mõnda aega Vaida ja Palmse mõisate majandamisega ja uuenduste sisseviimisega põllumajandusse. 1908. aastast alates asus elama Tallinna ja valiti 1909. aastal Eestimaa Loodusteadusliku Ühingu (asutatud 1875. aastal Eestimaa Kirjandusliku Seltsi sektsioonina) presidendiks. Ta korrastas ja täiendas selle seltsi juurde kuuluva muuseui kogusid. Alexis von der Pahlen suri 7. augustil 1925 Stettinis.
Teadustegevus:
1873. aastal saatis Alexis von der Pahlen üliõpilasena Friedrich Schmidti geoloogilisel uurimisreisil Eestimaa kubermangus. Pahleni tähelepanu oli suunatud brahhiopoodide perekonnale Orthisina. Ta töötas läbi vastavad muuseumi- ja erakogude materjalid ning avaldas 1877. aastal selle perekonna kohta monograafia. Ta diskuteeris Bruno Dossiga Keri saare geoloogilise ehituse ja sealse gaasi purske põhjuste üle, millele õige lahenduse andis August von Mickwitz. Seoses raudtee-ehitusega toimunud kaevandustöödel Ulvi mõisa maadel, leidis ta kivistise, mis määramisel osutus vanimaks merisiilikuks maailmas, sai tema auks nimetuse Bothriocidaris pahleni ning sestpeale esineb igas paleontoloogia õpikus. Samuti püüdis ta Kunda jõeoru paljandite alusel määratleda Kambriumi kihtide järjestust ja põhjendada jää kulutaval toimel tekkinud pinnavorme.
Teosed:
Album Estonorum
Album Academicum
EE,14
Baltische Monatschrift 1896.43. S. 48 - 50.
Winkler, H. Zum Tode von Alexis Baron Pahlen. - Beiträge zur Kunde Estlands. Reval, 1925/1926. Bd. XI. Heft 1 - 5. S. 81 - 83