Planeet Maa ja selle uurimine (e-teavik)

Palmre, Hendrik (aastani 1939 Barkala, Heinrich),
eesti päritolu geoloog

Sisu [peida]
Elukäik
Teadustegevus
Teosed
Temast

Elukäik:

Hendrik Palmre sündis 11. detsemnril 1904. aastal Virumaal Lepna mõisas sepa pojana. Ta lõpetas 1927. aastal Rakvere Poeglaste Gümnaasiumi ja alustanud samal aastal Tartu Ülikoolis botaanika ja hiljem geoloogia õpinguid, lõpetas ülikooli geoloogina 1938. aastal. Pärast ülikooli lõpetamist töötas kuni 1940. aastani Eesti Geoloogiakomitees, aastatel 1941-1946 Tööstuse Teadusliku Uurimise Keskinstituudi geoloogia osakonnas ja 1947-1966 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudis, kus juhatas litoloogia ja mineraloogia sektorit. Aastatel 1966-1983 töötas ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia keemia instituudis. Hendrik Palmre suri 6. detsembril 1989.a. Tallinnas

Teadustegevus:

Hendrik Palmre, kes oli 1928. aastast Eesti Looduseuurijate Seltsi liige, koostas seltsi toetusel 1934. aastal üliõpilasena auhinnatöö Türi ja Põltsamaa voorestike geomorfoloogiast. 1935. ja 1937. aastal jätkas ta välitöid Rakvere ja Keila lademe piires aluspõhja paljandite registreerimisega, kogudes neilt aladelt ühtlasi paleontoloogilist materjali. Kaks aastat hiljem uuris ta Jõelähtme jõe kaldapaljandeid ja kogus ka sealt paleontoloogilist materjali. Juba üliõpilasena suunati ta geoloogilisele kaardistamisele Lõuna-Eestisse. Pärast ülikooli lõpetamist tegeles peamiselt maavarade uurimisega., mis kujuneski tema juhtivaks uurimisteemaks. 1939. aasta suvel otsis Palmre Geoloogilise Komitee ülesandel oobolusfosforiiti Aseri piirkonnas oobolusliivakivi avamusel. Selle töö tulemuste põhjal algasid järgmisel aastal puurimistööd, mis kinnitasid leitud maardla tööstuslikku tähtsust. Klaasiliivade leiukohtade uurimise tulemusel kaitses ta 1947. aastal kandidaadi väitekirja. Ta on leidnud ka uusi ehitusliiva, savi, kipsi ja ookri varusid, dokumenteerinud hulga põlevkivi ja fosforiidimaardlatest võetud puursüdamikke, kogus andmeid Rakvere linna ja selle ümbruse geoloogiliseks ja hüdrogeoloogiliseks iseloomustamiseks. Tema uurimisobjektiks on olnud ka Adavere lademe karbonaatkivimid. Samuti täheldas ta Võhma-Pilistvere ümbruse polümetalse maagistuse ilminguid. Viimastel aastakümnetel pakkusid Palmrele huvi sulfiidsed maakmineraalid ja nendes sisalduvad mikroelemendid. Nende mineraalide iseloomu, koostise, leviku ja tekke kohta on ta avaldanud terve rea uurimusi. Tema nimega on nimetatud üks Eesti Siluri trilobiit.

Teosed:

Eesti klaasiliiv - Eesti NSV Tööstuse Teadusliku Uurimise Keskinstituut, 4, 1846. 54 lk.
Klaasiliiv Eestis. - Tehnika kogumik nr. 1. Tartu, 1946. Lk. 74-79.
Polümetalliliste maakide esinemisest ja uurimisest Eesti NSV-s. - Eesti Loodus, 6, 1961, lk. 359-361.
Глины. - В кн. Геология СССР, т. 28. Эстонская ССР. Москва, 1960, стр. 350-371.
Закономерности полиметаллического оруденения на территории Эстонской ССР. -- В кн. Закономерности размешения месторождений в платформенных чехлах.ч. 2. Киев, 1960, стр. 49-55.
Металлические полезные ископаемые. В кн. Геология СССР, т. 28. Эстонская ССР. Москва 1960, стр. 400-406.
Минеральные краски. - В кн. Геология СССР, т. 28. Эстонская ССР. Москва, 1960, стр. 313-314.
Озерный мергель и известковый туф. В кн. Гнология СССР, т. 28. Эстонская ССР. Москва, 1960, стр. 344-350.

Temast:

Viiding, H. Hendrik Palmre 80. - Eesti Loodus 1, 1985. lk. 56.

Kongo, L. Eesti Looduseuurijate Seltsi 150 tegevusaastat. Tallinn, 2003.

Вийдинг Х., Кальо Д. История геологических наук в Эстонии. Таллин, 1986.