Planeet Maa ja selle uurimine (e-teavik)

Rosen, Friedrich vabahärra von
baltisaksa päritolu geoloog, mineraloog ja paleontoloog

Sisu [peida]
Elukäik
Teadustegevus
Teosed
Temast

Elukäik:

Friedrich von Rosen sündis Peterburis 2. mail 1834. Tema ema oli venelanna. Ta õppis Odessas Richelieu-lütseumis ja aastatel 1855-59 Tartu Ülikoolis majandusteadust ja mineraloogiat.1863. aastal kaitses mineraloogia alal magistri- ja 1867. aastal Tartus doktoritöö. 1864. asus tööle Kaasani ülikooli dotsendi ja erakorralise professorina. 1868 sai korraliseks professoriks. Aastast 1880 oli ta samas ühtlasi Veterinaaria Instituudi dotsent. Friedrich von Rosen suri Kaasanis 28. märtsil 1902.

Teadustegevus:

Friedrich von Rosen alustas juba õpinguaastatel Baltikumi Devoni kivimite keemilis-geoloogilist uurimist. Kolme suve (1858, 1860 ja 1862) uurimismaterjalid Lääne-Dvina ehk Daugava ja Velikaja jõe äärsetest paljanditest avaldas ta Tartu Loodusuurijate Seltsi "Arhiivis" (1864). 1863. aastal reisis Rosen koos Fr. Schmidtiga Eestimaa kubermangus ja Saaremaa Siluri avamusel, kogudes Siluri koralle Tartu Ülikooli mineraloogiakabineti jaoks seal töötava Wladyslaw Dybowskile määramiseks. Koos korallidega langes ta tähelepanu ka stromatoporaatidele (kihtpoorsetele). Kuna Dybowski oli Tartust lahkunud, tuli tal kogutud materjal ise läbi töötada. Nii saigi temast stromatoporaatide esmauurija Eestis. Selle uurimistöö tulemustest valmis tal doktoritöö, mida kaitses Tartus 1867. aastal. Töö baseerub tema poolt loodud uuel meetodil. Ta lõi kivististe mikroskoopilise uurimise meetodi õhikpreparaatide alusel. Sellele tugineb paljude fossiilirühmade tänapäevane süstemaatika.

Teosed:

Die chemisch-geognostischen Verhältnisse der devonischen Formation des Dünathals in Liv- und Kurland und des Welikaja-Thals bei Pleskau. - Archiv für die Naturkunde Liv-, Est- uns Kurlands. 1864. Ser. 1. Bd. 3. Lief. 2. S. 105 - 204. Sama ka eraldi tööna. Dorpat, 1863. 102 S.
Über die Natur der Stromatoporen und über die Erhaltung der Hornfaser der Spongien im fossilen Zustande.- Verhandlungen der Russischen Mineralogischen Gesellschaft. 1867. Ser.2. Bd. IV. S. 1 - 98. Sama eraldi tööna. St.-Petersburg, 1867. 98 S.(Doktoritöö).

Temast:

DBL

EE, 14.

Kongo, L. Eesti Looduseuurijate Seltsi 150 tegevusaastat 1853 - 2003. Tallinn, 2003. lk.108, 283.

Вийдинг Х., Калью Д. (рeд.) История геологических наук в Эстонии. Таллин. 1986. с. 325.

Ежегодник по геологии и минералогии Росии. Т. 5 с.224 - 232.