Planeet Maa ja selle uurimine (e-teavik)

Rosenstein, Elsa Amalie
eesti (vene-saksa) päritolu geoloog ja arst

Sisu [peida]
Elukäik
Teadustegevus
Teosed
Temast

Elukäik:

Elsa Rosenstein sündis 4. mail 1907. aastal Ukrainas Hersoni kubermangus arsti tütrena. Tema isa oli pärit Rakverest, ema Venemaalt Kaiserthali asusndusest. Lõpetas 1923. aastal Paide Saksa eraühisgümnaasiumi ja astus samal aastal Tartu Ülikooli loodusteadusi õppima. 1931. aastast alates jätkas ta samas meditsiiniõpinguid kuni 1939. aastani. 1933. aastal omandas ta loodusteaduste magistri kraadi ja 1941. aastal Müncheni ülikoolis meditsiinidoktori kraadi. Tartu Ülikooli geoloogia osakonnas töötas ta. 1944. aastani, mil lahkus Eestist. Jätkas tööd alul Müncheni ülikooli kliinikus ning hiljem eraarstina Bad Reichenhallis.

Teadustegevus:

Elsa Rosenstein alustas 1927. aastal Tartu Ülikooli geoloogia kabineti ülesandel geoloogilisi välitöid Järvamaal ja jätkas järgmisel aastal Raikküla lademe uurimist Lääne-Eestis, peamiselt Haapsalu ümbruses ja Hiiumaal. 1929. aasta suvel jätkas Juuru ja Borealis-lademe stratigraafilist uurimist nende lademete avamuse lääneosas ning laiendas uurimisala itta. Erilist tähelepanu pööras ta Ordoviitsiumi-Siluri piirile. Kolme välitöö-aasta tulemustest esitas ta kolm uurimistööd, mis kõik pälvisid esimese auhinna. Edasi jätkus Alam-Siluri (Juuru, Raikküla ja Adavere) lademete leviku ja vastavate lubjakivide mikroskoopiline uurimine. Samuti käsitles ta nendes lademetes esinevaid kivistisi, eeskätt trilobiite ja brahhiopoode. Tema magistritöö temaks oli "Borealislubjakivide mikrofüsioloogia". Nii oma auhinnatöödes kui ka magistritöös kasutas ta Alam-Siluri karbonaatkivimite mineraalse koostise määramiseks ihkliistaku (õhiku) valmistamise meetodit. Selle meetodi kasutamisel oli võimalik suhteliselt kergesti määrata dolomiidi hulka lubjakivis, mis on lubja põletamisel (lubjatööstuses) olulise tähtsusega. 1938. aastal kogus ta paleontoloogilist materjali Adavere ja Tamsalu lademetest ja 1929. aastal stromatopoore ja koralle Borealis-lademe idapaljanditest. Välitööde käigus kogus Rosenstein Juuru lademe merglikihtidest omapärase fossiili murdosi, mis hiljem osutusid dendroidse graptoliidi Inocaulis`e kui selle perekonna vanimaks tuntud esindajaks Alam-Silurist Tema artikkel sellest esmasleiust jäi trükis ilmumata. Tema auks on nimetatud lisaks Inocaulis rosensteiniae`le kaks uut kivististe perekonda -- brahhiopoodide perekond Elsaella ja trilobiidi perekond Elsarella. Samuti ka stromatopoor Pachystylostroma rosensteinae ja ostrakood Kultsiella rosensteini.

Teosed:

Karbonaatkivimite mineraalse koostise kvantitatiivne määramine õhikul. - Eesti Loodus, 1933, 4, lk. 84-87.
Borealis-lubjakivid Tamsalu-Rakke vahelises lubjatööstusrajoonis. - Eesti Loodus 1938, 4, lk. 162-168.
Adavere lademest (silur) Lääne-Eestis. - Eesti Loodus, 1939, 4/5, lk. 136-140.
Andmeid Juuru lademe kohta. - Eesti Loodus, 1840, 4/5, lk. 178-186.
Raikküla lade Tamsalu-Paide vahelisel alal. - Eesti Loodus, 1940, 2, lk. 94-192.; Geoloogia Instituudi Toimetised, 1941, 63. lk. 1-10.
Unregelmäsigkeiten in Einfallen der untersilurischen Schichten Estlands im westlichen Teil der Pandiver`schen Erhebung. - Loodusuurijate Seltsi Aruanded, 1943. kd. 47, v. 3/4. lk. 479-487.
Die Encrinurus-Arten des estländischen Silurs. - Loodusuurijate Seltsi Aruanded, 1941, kd. 47, v. 1/2, lk. 49-80.
Eine neue Gattung der Dalmanellacea aus dem Untersilur Estlands. - Loodusuurijate Seltsi Aruanded, 1943, kd. 47, v. 3/4, lk. 471-478.

Temast:

Alb. acad.

EE, 14

Kongo, L. Eesti Looduseuurijate Seltsi 150 tegevusaastat 1853 -2003. Tallinn, 2003. lk. 123, 281, 285, 300.

Isakar, M. Elsa Rosenstein - Eesti esimene naisgeoloog. - Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi XXXV, 2006, lk. 66-79.

Rõõmusoks, A. Eesti aluspõhja geoloogia. Tallinn, 1983, 224 lk.

Вийдинг Х. История геологических наук в Эстонии. Таллин 1986. 360 с.