Rücker, Carl Gottlieb
baltisaksa päritolu kartograaf
Elukäik:
Carl Gottlieb Rücker sündis 10. augustil 1778 Kolga-Jaanis Viljandimaal kirikuõpetaja pojana. Tema isa oli Jena ülikooli kasvandik, kuid Rückeri enda haridustee kohta andmed puuduvad. 1815. aastal oli ta Liivimaa Mõõdu- ja Revisjonikomisjoni maamõõtja. 1819. aastal astus Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi teenistusse, jäädes selle teenistusse ligi kahekümneks aastaks. 1843 asus ta Kolga-Jaani kirikuõpetaja lesemaal asetsevas väikeses mõisas. Jäänud ilma taotletud pensionist, oli ta veel mõnda aega Valga Mõõdu- ja Revisjonikomisjoni teenistuses, kuni selle asutuse reorganiseerimiseni. Kaotanud selle töökoha, veetis ta viimased eluaastad taas Kolga-Jaanis. Carl Rücker suri 31.mail 1856 Kolga-Jaani kirikumõisas.
Teadustegevus:
C. Rücker hakkas 1819. aastal Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi ülesandel koostama Wilhelm Struve poolt aastatel 1816-19 läbiviidud astronoomilis-trigonomeetrilise mõõdistamise andmetel põhinevat uut Liivimaa atlast. See oli suur töö, mida alustati Moritz von Engelhardti ettepanekul Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi toetusel. Vastavalt lepingule Sotsieteediga võttis Rücker endale Liivimaa atlase koostamisega seotud topograafilised ning joonestamistööd. Seoses 1804. aasta talurahvaseaduse elluviimisega oli koostatud hulk mõisakaarte. Nende ühendamiseks oli vaja täpset geodeetilist alust, mida oli võimalik saada ainult triangulatsiooni teel. Samal ajal puudusid paljude kroonumõisate kohta kaardid üldse. 1819. aastal arutati Sotsieteedi koosolekul Liivimaa atlase väljaandmise seotud probleeme. Arutluse tulemusena otsustati uus Liivimaa atlas välja anda koosnevana ühest üldkaardist ning spetsiaalkaardist kuuel lehel. Kuna seegi oli väga mahukas töö, loobus Sotsieteet uue atlase väljaandmisest ja kogu töö ilmus Liivimaa spetsiaalkaardi nime all. Alustati küll spetsiaalkaardi jaoks andmete kogumisega, kuid kõigepealt valmis Liivimaa üldkaart, mis ilmus 1836. aastal. See kaart oli mõeldud Liivimaa atlase ülevaatekaardina ja selle koostamisel oli kasutatud Liivimaa spetsiaalkaardi koostamiseks kogutud materjale. Kaart ilmus mitmes täiendatud trükis. 1839. aastal valmis Liivimaa spetsiaalkaart, mis trükiti Peterburis. Selle aja Liivimaa täpseima kaardina leidis Rückeri kaart laialdast kasutamist. Ühelt poolt oli see vältimatuks eelduseks maaparandustööde teostamisel, mis ei olnud mõeldavad ilma geodeetilisel alusel põhinevate kaartideta. Teiselt poolt oli see vajalik kogu loodusteadusliku uurimistöö alusena. Selle kaardi ilmumist tõstis Baer esile silmapaistva saavutusena Baltimaade kartograafia alal. Kaarti trükiti alguses ainult 200 eksemplari, hiljem aga korduvalt real aastatel, viimati 1910. Kolmandaks C. G. Rückeri koostatud kaardiks on Liivi-, Eesti ja Kuramaa üldkaart, mis ilmus 1846. Eeskätt reisikaardina oli see määratud laiale kasutajaskonnale. Ka see kaart ilmus mitmes täiendatud trükis. Rückeri kaardid leidsid XIX sajandi teisel poolel ja XX sajandi algul laialdast kasutamist ka mitmete teiste kaartide koostamisel. Liivimaa spetsiaalkaardil baseeruvad maakondade kaardid kihelkonna- ja mõisavalduste piiridega.
Teosed:
EE, 14 kd.
Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet 200. Tartu, 1994.
Varep, E. C. G. Rückeri Liivimaa spetsiaalkaardist 1839. aastal. Tallinn, 1957.