Planeet Maa ja selle uurimine (e-teavik)

Schmidt, Carl Friedrich
baltisaksa päritolu geoloog ja botaanik

Sisu [peida]
Elukäik
Teadustegevus
Teosed
Temast

Elukäik:

Carl Friedrich Schmidt (enam tuntud eesnime Friedrich järgi) sündis 27. jaanuaril 1832 Pärnumaal Kaisma mõisas mõisavalitseja pojana. 1843-44 õppis Tallinna Toomkoolis ja 1845-49 Tallinna kubermangugümnaasiumis. Selle lõpetamise järel suunati Friedrich Schmidt rüütelkonna stipendiumi toel Tartu Ülikooli end vene keele õpetaja kutseks ette valmistama. Ülikoolis õppis ta aastatel 1849-53 lisaks filoloogiale ka botaanikat prof. Alexander von Bunge juures ja geoloogiat Alexander Gustav von Schrencki juures. Tartu Ülikooli lõpetas Fr. Schmidt kandidaadi kraadiga. Kaks aastat hiljem kaitses ta magistritööd. Oma esimesel välisreisil 1858 külastas ta Rootsit ja Põhja-Saksamaad. Aastatel 1856-59 oli Schmidt Tartu Ülikooli botaanikaaia assistent ja pidi aastatel 1857-58 pidama ka botaanikaloenguid prof A. Bunge asemel, kes oli siirdunud komandeeringule Pärsiasse (Iraani). Võtnud vastu Vene Geograafia Seltsi ettepaneku, sõitis ta 1859. aastal ekspeditsioonile Amuuri jõgikonda ja Sahhalini saarele. Naasnud sealt 1862. aastal Peterburgi, siirdus ta 1866. aastal uuesti Siberisse. 1872. aastal võttis ta ette retke Podooliasse ja Galiitsiasse. Sel aastal valiti ta Peterburi Teaduste Akadeemia adjunktiks ja aasta hiljem Peterburi Mineraloogia Muuseumi direktoriks, 1874 Peterburi TA erakorraliseks ja 1885. aastal korraliseks akadeemikuks geoloogia ja paleontoloogia alal. Ta oli valitud Riia, Moskva, Kaasani ja Tartu Loodusuurijate Seltsi, Vene Geograafia Seltsi ning Tartu ja Kaasani ülikooli auliikmeks. Königsbergi ülikool andis talle audoktori kraadi. Friedrich Schmidt suri Peterburis 8. novembril 1908. aastal.

Teadustegevus:

Friedrich Schmidti uurimisretked algasid 1850. aastal, mil ta saatis oma õpetajat Ferdinand Johann Wiedemanni botaanilisel reisil läbi Eestimaa. Järgmisel aastal käis ta Alexander von Bunge saatel botaanilisel uurimisreisil Lõuna-Liivimaal. 1852. jälgis paljandeid Pedja jõe ääres, Järva-Jaanis, Osmussaarel, Saare-, Muhu- ja Hiiumaal. Kogutud andmete põhjal valmis kandidaaditöö Muhu saare floora kohta koos tema orograafilis-geognostilise kirjeldusega. 1854-1855 uuris ta Tartu Loodusuurijate Seltsi rahalisel toetusel Siluri ladestu esinemisala Eestis. Kaks aastat kestnud uurimistöö tulemuseks oli magistritöö teemal "Eestimaa, Põhja-Liivimaa ja Saaremaa siluriala floora", mis ilmus trükis 1855. aastal. Jätkusid uurimistööd andmete täpsustamiseks läbi kogu Eesti. Tulemuseks oli tema tähtsaim töö Eestimaa, Põhja-Liivimaa ja Saaremaa Siluri ladestu kohta, mis ilmus 1858. aastal. Selles töös esitas Friedrich Schmidt Eesti aluspõhja stratigraafilise skeemi ja ja geoloogilise kaardi, esmakordselt on Eesti ala Vanapaleosoikum jaotatud erivanuselisteks vöödeks kui stratigraafilisteks üksusteks litoloogiliste ja paleontoloogiliste tunnuste põhjal. Seega rajas Schmidt aluse Eesti aluspõhja stratigraafiale. Seda stratigraafilist skeemi täiendas ta pidevalt uute andmete varal. Ta ei piirdunud Siluri ladestu uurimisega üksnes Eestis. 1858. aastal külastas ta Rootsit ja Põhja-Saksamaad. Alates 1884. aastast viibis ta peaaegu igal aastal teaduslikel eesmärkidel välismaal ja võttis kuni 1900. aastani osa kõikidest rahvusvahelistest geoloogiakongressidest. Ekspeditsioonil Siberisse Jenissei ja Obi jõe alamjooksude vahemikku leiti ebatäielik mammuti skelett naha ja karvade jäänustega. Peterburis töötades valmis tal kuueköiteline monograafia Baltimaade Ordoviitsiumi ja Siluri trilobiitide kohta. Ta avaldas mitmeid töid ka ostrakoodide, brahhiopoodide, karpvähiliste, okasnahksete jt. fossiilsete loomarühmade kohta. Ka Eesti maa-ala Kvaternaari ajastu geoloogia ulatuslikuma uurimise algus on seotud Friedrich Schmidti nimega. Ta aitas palju kaasa glatsiaalteooria maksvuselepääsemisele. Tema nime kannavad mäed Kotelnõi saare kirdeosas, neem Kara meres ja poolsaar Sahhalini saare kirdeosas.

Teosed:

Flora der Insel Moon, nebst orographisch-geognostischer Darstellung ihres Bodens. - Archiv für die Naturkunde Liv-, Ehst- und Kurlands. 1854, Serie 2, Bd. 1, Lief. 1. 62 S.
Flora des Silurischen Bodens von Ehstland, Norf-Livland und Oesel. - Archiv für die Naturkunde Liv-, Ehst- und Kurlands . 1855, Serie 2, Bd. 1, Lief. 3. S. 149 - 260.
Untersuchungen über die silurische Formation von Ehstland, Nord-Livland und Oesel. - Archiv für die Naturkunde Liv-, Ehst- und Kurlands. 1958. I Serie, Bd. 2. Lief. 1. 248 S.
Beitrag zur Geologie der Insel Gotland, nebst einigen Bemerkungen über die untersilurische Formation des Festlandes von Schweden und die Heimat der norddeutschen silurischen Geschiebe. - Samas. 1859, Serie 1, Bd. 2, S. 403 - 464..
Nachträge und Berichtigungen zu den Untersuchungen über die silurische Formation von Ehstland, Nord-Livland und Oesel. - Samas, 1859, Serie 1, Bd. 2, Lief. 2, S. 465 - 474.
Untersuchungen über die Erscheinungen der Glacialformation in Estland und auf Oesel - Bull. Acad. Sci St.- Petersb..1865, t. VIII, p. S. 339 - 368.
Wissenschaftliche Resultate der zur Aufsuchung eines angegündigten Mammuth-cadavers von der Kaiserlichen Akademie der Wissenschaften an den unteren Jenissei ausgesandten Expedition. - Mém. Acad. Sci. St.-Petersb., 1872, sér. VII, t XVIII, № 1, p. I - VI, 1 - 165.
Über die russischen silurischen Leperditien und Hinzuziehung einiger Arten aus den Nachbarländern. Miscellanea Silurica I. - Mém. Acad. Sci.. St.-Petersb., 1873, sér. VII, t. XXI, № 2, p. 1 - 26.
Über einige neue und wenig bekannte baltisch-silurische Petrefacten. Miscellanea Silurica II. - Samas, 1874, № 11, p. 1 - 45.
Revision der Ostbaltischen silurischen Trilobiten nebst geognostischer Übersicht des ostbaltischen Silurgebiets. Abtheilung I. Phacopiden, Cheiruriden und Encrinuriden. - Samas, 1881, t. XXX, № 1, p. I-II, 1 - 237.
Beitrag zur Kenntnis der ostbaltischen, vorzüglich untersilurischen Brachiopoden der Gattungen Plectambonites Pand., Leptaena Dalm. und Strophomena Blainv. (Vorläufige Mittheilung). - Bull. Acad. Sci. St.-Petersb. 1908, ser. VI, t. II, p. 717 - 726.

Temast:

Doss, B. Die Bedeutung Friedrich Schmidts für die Geologie Est- und Nordlivlands. Ein Nachruf. - Samas, lk. 15 - 28..

Kaljo, D. Fr. Schmidt - Eesti geoloogia aluste rajaja. - Eesti Loodus 1958, 4, lk.193 - 196.

Kupffer, K. R. Zur Erinnerung an den Akademiker Friedrich Schmidt und seine botanischen Leistungen. - Korrespondenzblatt der Natuforscher-Vereins zu Riga. Bd. LII, 1909. S.3 - 14.

Miidel, A. Tähistati akadeemik Fr. Schmidti 50. surma-aastapäeva. - Eesti Loodus 1958, 6. lk. 382 - 383.

Männil, R. Uurimistest Eesti aluspõhja geoloogia alal. - Samas, lk.197 - 200.

Orviku, K. Märkmeid antropogeeni geoloogia uurimisest Eestis. - Samas, lk. 201 - 205.

Карпинский А. П. Фридрих Богданович Щмидт 1832-1908. Некролог. - Известия АН, 1908, сер. У1, т. 11. Мянниль Р. М. О жизни и творчестве академика Ф. Б. Шмидта (1832 - 1908) - Труды Института геологии АН Эст. ССР. 1958, т. 111, стр. 5 - 16.

Мянниль Р. М. (Составитель) Библиография трудов Ф. Б. Шмидта. - там же, стр. 45 - 54.

Орвику К. К. О работах академика Ф. Б. Шмидта по четвертичной геологии северной Эстонии. - там же, стр. 27 - 43.

Палибин И. В. Ботанические исследования и труды Ф. Б. Шмидта. - Известия Геологического Комитета. 1908, т. ХХУ11, № 10.

Толмачева-Карпинская Е. А. Памяти Фридриха Богдановича Шмидта. - там же, стр. 17 - 26.

Чернышев Ф. Н. Памяти Фридриха Богдановича Шмидта. - там же.