Planeet Maa ja selle uurimine (e-teavik)

Schrenck, Alexander Gustav von
baltisaksa päritolu mineraloog, botaanik ja maadeuurija

Sisu [peida]
Elukäik
Teadustegevus
Teosed
Temast

Elukäik:

Alexander von Schrenck (Schrenk) sündis 16. veebruaril 1816 Triznovo mõisavalitseja pojana Tuula kubermangus Venemaal. Sai alghariduse ühes Moskva erakoolis ja kommertsakadeemias. 1834-37 õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas mineraloogiat, lõpetades ülikooli filosoofiakandidaadi kraadiga. Kandidaaditöö teemaks oli "Märkmeid metsapuude piiri kohta Kõrg-Põhjas". Seejärel siirdus ta Peterburi Botaanikaaia teenistusse. Selle ülesandel võttis ette uurimisreise Venemaal. 1846. aastal asus A. von Schrenck elama Tartusse ja hakkas kaks aastat hiljem pidama Tartu Ülikoolis mineraloogialoenguid. 1852. aastal kaitses magistritööd, aasta hiljem omandas Königsbergi ülikoolis doktorikraadi ja valiti Tartu Ülikoolis korraliseks mineraloogiaprofessoriks. Kuna Peterburis seda valimist ei kinnitatud, lahkus Schrenck Tartu Ülikooli teenistusest ja asus elama oma abikaasale kuuluvasse Pühajärve mõisa. 1868. aastast alates elas ta Tartus. Alexander von Schrenck oli üks Tartu (nüüd Eesti) Looduseuurijate Sektsi asutajaliikmeid ja selle kauaaegne juhatuse sekretär. Alexander von Schrenck suri Tartus 7. juulil 1876.

Teadustegevus:

Alexander von Schrenck alustas teadustegevust 1835. aastal koos geoloog Ernst von Hofmanniga Soome lahes asuva Suursaare botaanilisel uurimisel. Pärast ülikooli lõpetamist suunas Peterburi Botaanikaaed, kuhu ta oli tööle asunud, Schrencki 1837. aastal Euroopa-Venemaa kirdepiirkonda botaanilisele uurimistööle. Sellest kujunes kompleksekspeditsioon. Ta alustas majandusprobleemide uurimisega Arhangelskis, siirdus edasi Mezenisse, kirjeldades selle ümbrust. Uuris Petšora paremal kaldal mahajäetud vasekaevandust. Edasisel reisil uuris ta Vaigatši saare geoloogilist ehitust. Teel mägedesse Polaar-Uurali orograafia ja geoloogia kohta kogutud andmete põhjal esitas Schrenck 1849. aastal töö dotsendikutse taotlemiseks. Petšora alamjooksul kogus ta andmeid neenetsite etnograafia kohta. Kogu ekspeditsiooni kirjeldus ilmus kahes osas. Esimene osa, mis ilmus 1848. aastal, sai tunnustuseks Demidovi preemia. Teine osa, mis ilmus alles 1854. aastal, sisaldas andmeid Polaar-Uurali orograafilis-geoloogilise ehituse, paleontoloogiliste leidude ja hüdrograafia kohta. Reisipiirkonna floristiline ülevaade sisaldab 352 taimeliigi kirjeldust. Tähelepanu oli osutatud ka kohalike elanike keeleküsimustele. Teise reisi sooritas Schrenck 1839. aastal koos Wilhelm Boehtlingkiga Lapimaale ja Koolale, külastades taas Arhangelskit. Selle reisi tulemused ei ole trükis ilmunud. Kolmandale reisile siirdus Schrenck 1840. aastal Džungaariasse ja Kirgiisi steppidesse. Reis selles piirkonnas kestis kuni 1844. aastani, mil ta pöördus Peterburgi tagasi. Selle reisi kirjeldused jäid käsikirja. 1849. aastal taotles A. von Schreck õigust loengute pidamiseks "pro venia legendi" ettekandega " Uurali mägede geograafilis-geognostiline ülevaade Kõrg-Põhjas". Loengute pidamisele lisandusid ka geoloogilised välitööd Loode-Eestis. Magistritööna esitas ta 1852. aastal nende välitööde tulemusel valminud uurimuse "Ülevaade Liivi- ja Eestimaa, eriti nende saarterühma ülemsiluri kihistussüsteemist". Schrenckiga algaski Tartu Ülikoolis teadlik kohaliku geoloogia uurimine.Ta pani aluse Eesti siluri uurimisele. Tema nime kannab Alam-Taimõri lisajõgi.

Teosed:

Skizze der Vegetation auf der Insel Hochland im Finnischen Meerbusen. - Beiträge zur Kenntnis des Russischen Reiches, 1841. Bd. 4.
Bericht über eine, im Jahre 1840 in die östliche Dzungarische Kirgisensteppe unternommene Reise. - Beiträge zur Kenntnis des Russischen Reiches, 1845. Bd. 7.Uebersicht der Land- und Süsswassermollusken Livlands. Moskau, 1848.
Reise nach dem Nordosten des europäischen Russlands durch der Tundren der Samojeden zum Arktischen Uralgebirge, Dorpat, 1848 - 1854. Bd. 1 - 2.
Uebersicht des obern Silurischen Schichtensystems Liv- und Ehstlands, vornämlich ihrer Inselgruppe. - Archiv für die Naturkunde Liv-, Ehst- und Kurlands. Ser. I, Bd. I. Lief. I, S. 1 - 112.

Temast:

Baer, K. E. Kurzer Bericht über wissenschaftliche Arbeiten und Reisen. - Beiträge zur Kenntnis des Russischen Reiches, 1855. Bd. 9, 2.

Hofmannn, E Geognostische Beschreibungen auf einer Reise von Dorpat bis Ăbo- - Beiträge zur Kenntnis des Russischen Reiches, 1841. Bd. 4.

Kaavere, V. Alexander von Schrenk - geoloog, botaanik, luuletaja.- Eesti Loodus, 1990. 6, lk. 400 - 403.

Passetski, V, Eestist pärit Arktika-uurijad. Tallinn, 1970.

Липский В. И. Шренк Александр - Императорский С.-Петербургский Ботанический Сад за 200 лет его существования (1713-1913). Ш. Петроград 1913 - 1915.