Planeet Maa ja selle uurimine (e-teavik)

Bunge, Alexander von
baltisaksa päritolu polaaruurija, zooloog ja arst

Sisu [peida]
Elukäik
Teadustegevus
Teosed
Temast

Elukäik:

Alexander von Bunge sündis 9. novembril 1851 Tartus botaanikaprofessori Alexander Georg von Bunge pojana. Õppis Tartus saksa gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis, mille lõpetas 1877. aastal. Töötas 1874-75 anatoomiaprofessor Ernst Andreas Reissneri assistendina. 1877-79 oli Tartus vaimuhaigete naiste varjupaiga juhataja. Aastast 1880 töötas Peterburis arstina ja täiendas end Peterburi TAs zooloogias ja geoloogias. Osales 1881-94 Vene Geograafia Seltsi ekspeditsioonis Leena suudmealale. Juhatas koos Eduard von Tolliga Peterburi TA polaarekspeditsiooni Jana jõgikonda ja Uus-Siberi saartele. Osales arstina 1893-94 Jenissei suudmealale korraldatud ekspeditsioonis ja 1895-98 ümbermaailmareisis ristlejaga "Rjurik". Edasi töötas mitmel pool laevastiku arstina. 1914 juhatas Peterburis väikesi eralaatsarette. Elas 1918. aastast Eestis Virumaal Mõtlikul ja 1924-1930 Tallinnas. Alexander von Bunge suri Tallinnas 19. jaanuaril 1930. aastal.

Teadustegevus:

Pärast ülikooli lõpetamist kaitses A. von Bunge 1880. aastal doktori väitekirja teemal "Uurimus kahepaiksete, roomajate ja lindude vaagnavöö arenguloost". Asunud seejärel ordinaatorina tööle Peterburi Püha Maria-Magdaleena haiglas, algasid tema ekspeditsioonid polaaraladele. 1881. aastal kutsuti ta arsti ja loodusteadlasena osa võtma Vene Geograafia Seltsi poolt organiseeritavast Leena-ekspeditsioonist. Enne seda täiendas ta Teaduste Akadeemias teadmisi zooloogias ja geoloogias. Bunge tegi Leena delta alale rajatud polaarjaamas astronoomilisi ja meteoroloogilisi vaatlusi ning geofüüsikalisi uuringuid. Samuti kaardistas ta uuritava ala. Peterburi saadeti sealt rikkalik kivimikogu ja herbaarium ning leitud ja väljakaevatud mammutiluustik. Naasnud 1884. aasta lõpul Irkutskisse, algas ettevalmistustöö uueks ekspeditsiooniks. 1885. aastal sõitis ta koos Eduard von Tolliga Verhojanskisse uue uurimisreisi lähtepunkti. Eesmärgiks oli uurida Põhja-Jäämere rannikut Leenast idas, Jana, Indigirka ja Alazeja jõge ning Uus-Siberi saarestikku. Uurimisreis kulges edukalt ja tulemuslikult. Teaduste Akadeemiale saadeti andmed 25 imetaja ja 96 linnuliigi kohta. Herbaarium sisaldas 3400 taimeliiki. 1889. aastal määrati A. von Bunge teise ekspeditsiooni juhiks, mis pidi otsima Põhja-Jaapani piirkonnas kadumaläinud sõjalaeva "Kreiserok". Laev leiti purunenuna, meeskond oli uppunud. 1892.aastal oli Bunge uurimistööl Napoli zooloogiajaamas, kus uuris pelaagilist faunat. Aastal 1893 määrati ta Mereministeeriumi poolt korraldatava ekspeditsiooni koosseisu Jenissei jõe suudmealale, et varuda ehitusmaterjale Siberi raudtee jaoks. Järgmised neli aastat oli Bunge vanemarstiks soomusristlejal "Rjurik". 1899-1901 võttis osa Rootsi-Vene kraadimõõtmise ekspeditsioonist Teravmägedele, kust tõi kaasa rikkaliku zooloogilise kogu. Pärast seda määrati ta vanemarstiks ristlejal "Diana", mis suundus Kaug-Itta. Viiendat ja viimast korda viibis ta Arktikas 1905. aastal, sisuliselt korrates 1893. aasta ekspeditsiooni Jenissei jõe suudmealal. Seejärel töötas ta arstina mitmetel laevadel kuni riigiteenistusest lahkumiseni 1914. Tema saavutused polaaralade kaardistamisel, taimestiku ning loomastiku uurimisel, paleontoloogias, etnograafias ja meditsiinigeograafias on tunnustust väärivad. A. Bunge oli Vene Geograafia Seltsi, Eesti Looduseuurijate Seltsi ja Eestimaa Kirjandusliku Ühingu liige. Tema nime - Bunge maa - kannab Uus-Siberi saarestikus Kotelnõi ja Faddejevi saare vahel olev leetseljak.

Teosed:

Untersuchungen zur Entwickellungs-geschichte des Beckengürtels der Amphibien, Vögel und Reptilien. Dorpat, 1880.
Die russisch-schwedische Spitzbergen-Expedition 1899/1900. - Baltische Monatschrift, 1902. I.
Zur Polarforschung.- Aus deutscher Geistesarbeit. 1926, 5.
Описание путешествия к устью Лены. Приложение к "Трудам полярной станции по устье Лены". СПб. 1895.

Temast:

ETBL

Kaavere, V. Aleksander von Bunge 1851-1930. -Eesti Loodus, 1978, 8- lk. 517-520.

Passetski, V. Alexander Bunge - Rmt. Eestist pärit Arktika-uurijad.Tallinn, 1970, lk.277-297.

Матусов А. Л. Из истории медицинского обеспечения русских морских и полярных экспедиций. Ленинград. 1972.

Пинхенсон Д. М. Проблема Северного морского пути в эпоху капитализма. Ленинград 1962.

Черский И. О. Описание коллекции послетретичных млекопитающих собраниях Новосибирского экспедициею 1885-1886 гг. Записки АН 1891.т. 65 кн. 1, прил.