Scupin, Hans
saksa päritolu geoloog
Hans Scupin sündis 29. aprillil 1869. aastal Offenbachis Sileesias. Kõrghariduse omandas ta Breslaus, Heidelbergis ja Berliinis. Oli 1899. aastal Halle ülikoolis eradotsent ja professor. Kutsuti 1918. aastal Tartu Ülikooli mineraloogiaprofessoriks ja oli ühtlasi ka mineraloogiakabineti juhataja. Ta luges üldist mineraloogiat ja petrograafiat, 1920. aastal esmakursusena ka maavarade õpetust. Samaaegselt jätkas loengute pidamist ka Halle ülikoolis. Kuna geoloogia professuurid olid vakantsed, siis luges 1921. aastal ka üldist geoloogiat, ajaloolist geoloogiat ja paleontoloogiat. Tartu Ülikoolis töötas H. Scupin 1926. aastani, mil siirdus taas Halle ülikooli professoriks.. Pärast tema lahkumist Tartu Ülikooli teenistusest mineraloogia professuuri ei täidetudki. Hans Scupin suri 23. novembril 1937. aastal.
Teadustegevus:
Tartu perioodil tegutses Hans Scupin aluspõhja kivimite stratigraafia ja Baltikumi varase Paleosoikumi paleogeograafia probleemidega. X1X sajandi II poolel oli välja kujunenud seisukoht, et kõik Eesti Devoni kihid kuuluvad Keskdevoni ladestikku. Alles pärast Scupini ja Obrutševi töid hakati Šventoi lademega algavat kihtkonda lugema Ülemdevoni ladestikku kuuluvaks. Pärast Tartust lahkumist avaldas ta ülevaate Baltikumi geoloogilise ehituse kohta, kus võrdles Eesti Silurit Gotlandi ja Norra vastavate ladestutega. Tema järeldused said õige selgituse alles 40 aasta pärast. Käsitles oma töödes ka Kaali järve tekke põhjust ja põlevkivi-kihtide teket..
Teosed:
Kürschners Deutsshes Gelehrte Kalender. Левицлий. Вийдинг Х. Кальо Д. История геодогических наук в Эстонии.Таллин 1986.