Planeet Maa ja selle uurimine (e-teavik)

Struve, Friedrich Georg Wilhelm
saksa päritolu astronoom ja geodeet

Sisu [peida]
Elukäik
Teadustegevus
Teosed
Temast

Elukäik:

Friedrich Georg Wilhelm Struve sündis 15. aprillil 1793 Altonas. Õppis aastatel 1799-1808 Altona gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis 1808-11 filosoofiat, filoloogiat ja astronoomiat ning lõpetas ülikooli filosoofiakandidaadi kraadiga. Elatise teenimiseks töötas ta ülikoolis õppimise ajal krahv Bergi peres Sangastes koduõpetajana. Lõpetanud ülikooli hakkas ta innukalt tegelema matemaatika, füüsika ja astronoomiaga. 1813-20 oli Tartu Tähetorni observaator ning Tartu Ülikooli erakorraline professor, 1820-39 Tähetorni direktor ja ühtlasi Tartu Ülikooli korraline professor. 1814-15 reisis Saksamaal. Seoses Liivimaa astronoomilis-trigonomeetrilise mõõdistamistööga vabastati Struve välitööde perioodiks loengute pidamise kohustusest. Struve valiti 1832. aastal Peterburi Teaduste Akadeemia tegevliikmeks ülesandega rajada Pulkovosse tähetorn. Aastatel 1839-62 oli ta Pulkovo observatooriumi direktor. Friedrich Georg Wilhelm Struve suri Peterburis 23. novembril 1864.

Teadustegevus:

F. G. W. Struve viis aastatel 1816-19 läbi Liivimaa astronoomilis-trigonomeerilise mõõdistamise. 16. veebruaril 1816. aastal sõlmiti Struve ja Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi vahel leping, mille järgi Struve kohustus teostama vajalikud mõõdistamised looduses suvekuudel, sellega seotud arvutused aga järgnevatel talvedel. Ühtlasi oli Struve kohustatud pärast triangulatsiooni lõpetamist arvutatud kindelpunktid kaardile kandma. Triangulatsiooni käigus määras Struve üle 510 punkti täpse asendi, kuid trükis avaldatud andmetes on koordinaadid arvutatud vaid 325 punkti kohta. Vaatlused teostas Struve ise, abilistena kasutas ta seejuures üliõpilasi. 280 triangulatsioonivõrgu punkti, mille altituudid oli Struve määranud geodeetilise nivelleerimise teel, ei võimaldanud õiget ülevaadet territooriumi kõrgussuhetest (reljeefist). Temale kuulub esimene konkreetsetel andmetel põhinev käsitlus Liivimaa kõrgussuhete kohta koos Liivimaa kõrgussuhete kaardiga. Selle mõõdistamise alusel koostatud kaartide puuduseks oli, et neil polnud kujutatud maapinna reljeefi. Hüposomeetrilise kaardi koostamiseks oli vaja teostada vertikaalmõõdistamine. Venemaal viidi läbi esimesed täpsed nivelleerimistööd 1858. aastal Pulkovos W. Struve juhatusel. Struve rajatud Pulkovo Observatoorium saavutas oma tegevusega Struve juhtimisel maailmakuulsuse. Pärast triangulatsioonitöid, aastatel 1821-31 teostas Struve kraadimõõtmise Tartu meridiaani mööda Eesti- ja Liivimaa piires, Suursaarest Jekabpilsini. See sai aluseks Struve juhtimisel toimunud suurejoonelisele rahvusvahelisele teaduslikule üritusele: kraadimõõtmisele Tartu meridiaani mööda Põhja-Jäämerest Doonau jõeni, ca 2800 km ulatuses. Tema uurimised tähtede kohta (120 000 tähte) 1824. aastal paigaldatud refraktorteleskoobiga kaksiktähtede määramiseks on ületamatud. 1827 ja 1837 avaldatud kaksiktähtede üldkataloogid on olulised tänini. Tema seisukoht tähtedevahelise valguse neeldumise kohta leidis kinnitust 1830-ndatel aastatel. Selle töö tähtsusest andis tunnistust kindralstaabi ja admiraliteedi ohvitseridele regulaarsete kursuste korraldamine Tartu ülikooli tähetorni juures eesmärgiga luua kõrge kvalifitsiooniga sõjaväetopograafide kaader. Need kursused vältasid Tartus kuni Pulkovo observatooriumi asutamiseni. Struve nime kannavad saared Taimõri järves ja mägi Antarktises, Kuninganna Maudi maal.

Teosed:

Resultate der in den Jahren 1816 bis 1819 angeführten astronomisch-trigonometrischen Vermessung Livlands. - Memoires de l` Acadèmie Imperialr des Sciences. Sc. math., t. IV. St.-Petersburg, 1844. Zweite, mit Berichtigung des Herrn Verfassers von der Kaiserlichen Livländischem gemeinnützigen und oeconomischen Societät besorgte, unveränderte Ausgabe. Dorpat, 1857.
Observationes astronomicae institute in specula universitatis Dorpatensis. 8 tomof. Dorpati, 1817 - 1839.
Nachricht von der trigonometrischen Vermessung Livlands. - Neue Inländische Blätter. 1818, № 41, lk. 311 - 312 ja № 45, lk. 342 - 344.
Beschreibung der Breitengradmessung in den Ostseeprovinzen Russlands. 2 Bande. 1831.
Anwendung der Durchgangs-Instruments für die gegraphische Ortsbestimmung. St.-Peterburg, 1833.

Temast:

Eelsalu, H. Struve Friedrich Georg Wilhelm. - Astronoomialeksikon.Astronoomia XXI sajandi künnisel: maailmapilt, mõisted, ajakorraldus ja arengulugu. Tallinn, 1996. Lk. 158 - 159.

Varep, E. C. G. Rückeri Liivimaa spetsiaalkaardist 1839. aastal. Tallinn, 1857. 93 lk.

Varep, E. F. G. W. Struve and Baltic cartography. - Items from History of Science in the Estonian S. S. R. Tallinn, 1971.pp. 7 - 40.

Vassiljev, L Esimestest ülemaalistest nivelleerimistöödest Eesti NSV territooriumil. - Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 1958. Tallinn, 1959. Lk. 277 - 282.

Левицкий Г. В. Струве, Фридрихъ Георгъ Вильгельмъ. - Биографичеслий сдоварь профессоров и преподавателей ... Юрьевъ 1902. Стр. 303 - 315.

Новокшанова В. Я. Струве. Москва. 1964.