Planeet Maa ja selle uurimine (e-teavik)

Tammekann (aastani 1921 Jürgenson), August Ferdinand
eesti päritoli geograaf ja geomorfoloog

Sisu [peida]
Elukäik
Teadustegevus
Teosed
Temast

Elukäik:

August Tammekann sündis 14. septembril 1894 Tallinnas vabrikutöölise/pargivahi pojana. Haridusteed alustas ta iseõppimise teel. 1911. aastal asus tööle madrusena purjelaeval "Konstantin", mis kurseeris Tallinna, Kopenhaageni, Alloa ja Riia vahel. 1914 sai ta tüürimehe kutse. I maailmasõja ajal töötas arveametnikuna sõjatööstuslikus Noblessneri (Peetri laevatehases). 1918. aastal sooritas Tammekann Moskvas eksternina keskkooli küpsuseksamid ja asus õppima Moskva ülikooli matemaatika-loodusteaduskonda. Aasta hiljem naasis kodumaale ja võttis osa vabadussõjast. Aastatel 1919-1923 õppis ta Tartu ülikoolis geograafiat ja lõpetas ülikooli magistrikraadiga. Seejärel jätkas õpinguid Helsingi ülikoolis, kus omandas 1925. aastal filosoofiakandidaadi ja 1926. aastal litsentsiaadi teaduskraadi. Ta on töötanud 1926. aastast alates Tartu ülikoolis - algul erakorralise lektorina, 1927. aastast dotsendina, geograafiakabineti juhatajana ja 1930. aastast erakorralise professorina. 1932. aastal kaitses ta Helsingi ülikoolis doktoriväitekirja ja jätkas seejärel tööd Tartu ülikooli professorina1934-1940. 1940. aastal läks ta Soome ja töötas algul geograafina Soome geoloogiatoimkonnas, 1942. aastast alates Helsingi ülikooli maateaduse eradotsendina. II maailmasõjaga kaasnenud olukorrast tingituna põgenes ta Rootsi, kus töötas 1945.a. Gõteborgis riiklikus laevakatsetehases kalkulaatorina, 1946-47 Stockholmis kindralstaabi litograafiaosakonnas kaarditoimetajana. 1948. aastal sai ta Šveitsis Zürichi ülikoolis külalisdotsendi koha. 1949-50 töötas Tammekann Stockholmi kõrgkooli geoloogia instituudis Lennart von Posti juures teadusliku kaastöölisena. 1950 - 53 oli ta Helsingi ülikooli geograafia instituudis professori kt. , 1953. aastast korraline professor ja 1956. aastal sai temast geograafia instituudi juhataja. A. Tammekann suri Helsingis 23 veebruaril 1959. aastal.

Teadustegevus:

A.Tammekannu esimesed J. G. Granö juhendamisel tehtud tööd käsitlesid Valosaare ja Porvoo ümbruse geomorfoloogiat. Seal õppis ta tundma ja rakendamas soomlaste uusi uurimismeetodeid. Sellest sai alguse tema huvi geomorfoloogia vastu, millele ta pühendas hiljem kodumaal mitu uurimust. Neist olulisim oli Põhja-Eesti paekalda morfoloogia ja geneesi uurimus. Sel teemal kaitses ta ka väitekirja. Töö ilmus trükis 1926. aastal Tartu ülikooli geograafia instituudi publikatsioonides. Edgar Kant nimetas seda parimaks regionaalgeograafiliseks uurimuseks Eestis. Johannes Gabriel Granö märkis selles töös silmapaistvat rõhuasetust klindile. Seejärel osutabki Tammekann enam tähelepanu pangale, avaldades paekalda ja selle osade kohta mitmeid kirjutisi. Ta jaotas Põhja-Eesti paekalda neljaks lõiguks ja 49 morfograafiliseks üksuseks, andes nende üksikasjaliku kirjelduse. Ott Kurs märgib, et Tammekann nägi klindirannikus vaid Soome lahe vagumuse lõunapoolse veeru kulumisastangut. Nii nagu vagumus ise on moodustunud miljonite aastate vältel, nii on samad tegurid mõjutanud ka kõrge klindiranniku teket. Retsentsete loodusjõudude osa on selles suhtes olnud väike ning need vaid on jätkanud ranniku lihvimist. Tammekann laiendas oma geomorfoloogilisi, paleogeograafilisi ja kvaternaarigeloogilisi uurimisi kogu Eesti alale. Nende tulemusel saavutas ta ülevaate Eesti pinnamoe kujunemisest ja jagas Eesti kaheks suuremaks piirkonnaks - esialgsete nimetustega Allvee- ja Pealvee-Eesti. Hiljem said need tuntuks Madal- ja Kõrg-Eesti nime all. Tal on teeneid ka kodu-uurimise, geograafia terminoloogia ja kartograafia alal. Tema koostatud on Eesti pinnakatte kaart.

Teoseid:

Prof. J. G. Granö maastiku- ja ümbruseteaduslised uurimised Valosaarel, Soomes. - Loodus, 1923. Nr. 11, lk.641- 649.
Die Oberflächengestaltung des nordestländischen Küstentafellandes.- Publicationes Instituti Universitatis Dorpatensis Geografici. Tartu, 1926. Nr. 12/14, 152 lk.
Eesti maastikutüübid - Tartu Ülikooli juures oleva Loodusuurijate Seltsi Aruanded, 1932, kd. XXXIX (1,2). Tartu, 1933, lk 3 - 21.
Eesti (kooliseinakaart) 1 : 200000. Tallinn-Tartu, 1934.
Die Entwicklung der nordestländisches Kliffküste während der spät- und postglazialen Zeit - Comptes rendus der Congrès International de gėographie Varsovie 1934. Tome deuxiėme, travaux de la section II. Varsovie, 1936. S. 296 - 299.
The Baltic Glint. A Geomorphological Study. Part I. Morphography of the Glint - Eesti Loodusteaduse Arhiiv, I. seeria, 11. kd. 3/4 vihik. Tartu, 1940, 103 p.
Die morphologische Synchronisierung von Strandterrassen - Proceedings Eighth General Assembly and Seventeenth International Congress on the International Geographical Union. Washington, 1952, p. 391 - 396.

Temast:

Kurs, O. Maateaduse professor August Ferdinand Tammekann, - Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist XI, Tallinn, 1995, lk. 140 - 155.

Kurs, O. August Tammekann. - Maateadusest Eestis. Geograafiast ja geograafidest 20. sajandil. Tartu, 2007. Lk. 57 -70.

Mardiste, H. (koostaja) August Tammekannu trükitööde nimestik. - Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist XI. Tallinn, 1995, lk.155 - 169.

Miidel, A. Raukas, A. August Ferdinand Tammekann - Eesti tuntuim ja teenekam geomorfoloog. - Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist IX. Tallinn, 1993, lk.139 - 157.

Varep, E. A. Tammekannu teaduslikust pärandist - Eesti Geograafia Seltsi Aastaraamat 1960 - 61. Tallinn, 1962, lk.346 - 354.