Planeet Maa ja selle uurimine (e-teavik)

Tenner, Karl (Carl) Friedrich
eesti päritolu geodeet

Sisu [peida]
Elukäik
Teadustegevus
Teosed
Temast

Elukäik:

Karl Tenner sündis 2. augustil 1783 Virumaal Auvere mõisavalitseja pojana. Oma varase lapsepõlve veetis ta algul Saare mõisas Tartumaal. Pärast kümnendat eluaastat õppis ta üle viie aasta Rõngu mõisas, täites viimastel aaastatel mõisakirjutaja ülesandeid. 1802. aastal siirdus ta krahv Gotthard Andreas Manteuffeli soovitusel ja kaasabil tööle Peterburi Kindralstaabi Kortermeistri osakonda, kus sai sõjaväelastest õpetajate juhendamisel topograafias erialase ja ka sõjaväelise ettevalmistuse. Pärast kursuse lõpetamist ülendati Tenner ohvitseriks. 1807. aastal mobiliseeriti ta tegevarmeesse, kus võitles Napoleoni vägede vastu. Pärast Tilsiti rahu jätkas ta tööd Kortermeistri Osakonna Kaartide depoos. 1812. aastal taasalanud sõja tõttu tuli katkestada töö depoos ja lülituda sõjategevusse. Sõda näitas kui vajalik on täpne kaart. Seetõttu suunati Tenner Venemaa läänepiirkondadesse kaardistamistööde organisaatoriks ja tegelikuks juhiks. Sellega tegeles ta 40 aastat. Karl Tenner suri 18.detsemmbril 1859 Varssavis.

Teadustegevus:

Karl Tenneri esimene kartograafia-alane töö valmis Rõngus elades, mil ta koostas kümnest lehest koosneva Siberi ja Kesk-Aasia kaardi G. A. Manteuffeli uurimistöö illustreerimiseks. Need kaardid äratasid kindralkortermeistri P. Suhteleni tähelepanu, mistõttu teda kutsustigi Kortermeistri Osakonna Kaartide Depoosse tööle. 1805. aastal koostas Tenner kaardid Hiinasse siirduva Vene saatkonna sõidutee täpsustamiseks ja võttis sellest reisist ka ise osa. Reis pöördus Ulan-Baatorist tagasi, kuid Tenner kaardistas veel kahe aasta jooksul Vene-Hiina piiri kindlustusi. Pärast osavõttu topograafina Vene-Prantsuse sõjast 1807. aastal, pöördus ta taas tööle Kaartide Depoosse, kus 1809. aastal avaldas Siberi ja Mongoolia atlase. 1809. aastal alustas Tenner triangulatsioonivõrgu rajamisega Peterburi ja Tallinna vahel Soome lahe rannikul. See oli esimene mõõdistamisotstarbeline triangulatsioon Venemaal. Pärast Isamaasõda pühendas Tenner end neljakümneks aastaks geodeetilistele töödele ja saavutas sellel alal suure tunnustuse. K. Tenner alustas 1816. aastal koos kaaslastega triangulatsioonivõrgu loomist topograafilise mõõdistamise põhistamiseks Vilno kubermangus (praeguselt Leedu alalt). 1822. aastal jätkus töö Kuramaal (praegusel Läti alal) ja 1825 Grodno kubermangus. Kõik vaatlused ja mõõtmised selles töölõigus lõpetas Tenner 1827. aastal. Lõpetanud tööd ka Minski kubermangus, asus Tenner 1836. aastal triangulatsioonivõrgu loomisele Volõõnia ja Podoolia kubermangus. Edasi kandusid tööd Kiievi kubermangu, millele järgnes suurem ülesanne Poolas. 1845. aastal algaski triangulatsioonivõrgu loomine Poolas. Selle kaudu loodi ühendus Saksamaa ja Austriaga. Tenner lõpetas mõõtmistegevuse Poolas 1858. aastal, tehes seejärel veel mitmesuguseid arvutusi ja viimistledes oma töid. Tenner rajas Venemaal geodeetilisele alusvõrgule tugineva topograafilise mõõdistamise. Ta oli ka oma aja suurima Vene-Skandinaavia kraadimõõtmise üks initsiaatoreid ning võttis osa W. Struve poolt maakera kuju ja suuruse määramise eesmärgil teostatud meridiaanikaare mõõtmisest.

Teosed:

Breitengradmessung in den Gouvernements Vilna, Kurland, Grodno und Minsk ausgeführt in den Jahren 1816 bis 1834. 2. Bd-e. (käsikiri)..
Тригометрическая съемка губерний Виленскойб Гродненской и Минской по Высочайшем у повелению проведенная генерал-лейтенантом Tеннером с 1816 ло 1864 г. - Зап. Военно-топографического депо. 1843. У111. (kokku 11 publikatsiooni).

Temast:

Rootsmäe, L C. F. Tenner oli eesti soost. - Eesti Loodus, 1984, 3, lk.181-182.

Traat, A. Kas C. F. Tenner oli eesti päritolu. - Eesti Loodus, 1983, 8, lk.513.

Vassiljev, L. 100 aastat C. Tenneri sünnist- Eesti Geograafia Seltsi Aastaraamat 1959. Tallinn, 1960. Lk. 225 - 231

Vassiljev, L. C. F. Tenner, geodeet ja topograaf. - Eesti Loodus, 1983, 8, lk. 508 -512.

Vuuk, A. Carl Fr. Tenner. - Tähetorni Kalender 1959. XXXV. Lk. 85 - 91.

Новокшанова Ч. К. Карл Иванович Теннер. - Геодезиздат. Москва. 1957. 101 с.