Toll, Eduard Gustav parun von
baltisaksa päritolu geoloog ja polaaruurija
Elukäik:
Eduard von Toll sündis 24. märtsil 1858 Tallinnas. Õppis Tallinna toomkoolis ja Tartus gümnaasiumis. Astus 1877. aastal Tartu Ülikooli, kus õppis. mineraloogiat, meditsiini ja zooloogiat. Lõpetanud ülikooli 1882. aastal, kutsuti ta osa võtma zooloogiaprofessori Maximilian Brauni korraldatavast teaduslikust ekspeditsioonist Vahemerele. Ekspeditsiooni käigus külastati ka Baleaari saari ja Alžeeriat. Naasnud ekspeditsioonilt, kaitses E. v. Toll 1883. aastal zooloogiakandidaadi kraadi ja jäi tööle Tartu Ülikooli Zooloogiainstituudi juurde. Töötas 1884-97 Friedrich Schmidti juures Peterburi mineraloogiamuuseumis konservaatorina. Aastatel 1885-86 võttis ta osa Alexander von Bunge korraldatud ekspeditsioonist Uus-Siberi saarestikku ja Laptevi mere rannikule. 1890 viibis teaduslikul eesmärgil välismaal. 1892-94 oli teistkordselt Uus-Siberi saartel, et rajada Fridtjof Nanseni "Frami" polaarekspeditsioonile moonaladusid. Samaaegselt tegi ta ka geoloogilisi uurimistöid Aastatel 1900-02 juhtis Toll Peterburi TA organiseeritud polaarekspeditsiooni laeval "Zarja". See oli tema kolmas polaarekspeditsioon. Sel ekspeditsioonil 1902. aastal ta jäi kadunuks koos kolme kaaslasega kelguretkel Benneti saarest lõunas.
Teadustegevus:
Juba oma esimese ekspeditsiooni jooksul tehtud uurimiste põhjal - E. Toll uuris Vahemere faunat ja tutvus Baleaari saarte geoloogilise ehitusega - koostas ta kandidaaditöö. Uurimistööd jätkusid ka järgmistel ekspeditsioonidel. Esimesel polaarekspeditsioonil 1885-86 oli peatähelepanu pööratud Verhojanski mäestiku geoloogilisele ehitusele. Sama ekspeditsiooni käigus sooritas Toll retke Bor-Juraki jõele, et uurida seal hästi säilinud mammuti laipa ja selgitada füüsilis-geograafilisi tingimusi, mis põhjustasid mammutite hukkumise. Edasi siirdus ta järgmisel aastal Faddejevi ja Uus-Siberi saartele. Koos Alexander von Bungega tegid nad kindlaks, et Kotelnõi ja Uus-Siberi saarte vahel asub suur liivane ala, millele E. von Toll pani nimeks Bunge Maa. Teisel polaarekspeditsioonil 1892-94 oli ülesandeks nn mammutiprobleemi lahendamine. Kolmas polaarekspeditsioon 1900-02 pidi lahendama "Sannikovi maa" küsimuse. Tema poolt Põhja-Jäämere rannikul ja Uus-Siberi saarestikus tehtud geoloogilised, klimatoloogilised, jää- ja hüdroloogilise režiimi, taime- ja loomariigi vaatlused panid aluse arktiliste merede komplekssele uurimisele ning Põhja-meretee hõlvamisele. Teda peetakse fossiiljää teooria rajajaks. Eriti oluline oli Benneti saare mitmekülgne uurimine. Toll tegi kindlaks, et saar on Kirde-Siberi mäestike jätk Põhja-Jäämeres. Ta oli esimene, kes tegi kindlaks kõige põhjapoolsemad Kambriumi ja Siluri settekivimite leiukohad ja kogus neist Kambriumi ja Siluri fauna kollektsiooni. 1892. aastast alates oli E. v. Toll geoloogia komitee kaastöölisena tegev Baltimaade geoloogilisel kaardistamisel, peamiselt Leedu ja Läti alal. 1899. omandas ta magistrikraadi. Samal aastal võttis osa admiral S. O. Makarovi juhtimisel toimunud jäälõhkuja "Jermak" proovisõidust Teravmägede piirkonda. Tolli nime kannavad liustik Taimõri poolsaare kirdeosas, laht Taimõri poolsaare looderannikul, mägi Benneti saare keskosas, mägi Novaja Zemlja põhjasaarel, nõgu Põhja-Jäämeres Mendelejevi ja Lomonossovi mäeahelike vahel, platoo Kotelnõi saare keskosas ja väin Kotelnõi saare läänerannikul.
Teosed:
Hang, T. Eduard Toll polaaralade geoloogia ja geograafia uurijana. - Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist, IX. Tallinn, 1993, lk. 117 - 125.
Passetski, V. Eduard Toll. - Rmt. Eestist pärit Arktika-uurijad. Tallinn, 1979, lk. 298 - 326.
Varep, E. Ühest "Sannikovi maa" otsijast. 100 aastat polaaruurija Eduard Tolli sünnist. - Eesti Loodus , 1958. 1, lk 42 - 46.
Виттенбург П. В. Жизнь и научная деятельность Э. В. Толля. Москва-Ленинград. 1960. 244 с.