Planeet Maa ja selle uurimine (e-teavik)

Verte, Artur
eesti päritolu hüdrogeoloog

Sisu [peida]
Elukäik
Teadustegevus
Teosed
Temast

Elukäik:

Artur Verte sündis 27. septembril 1901 Peterburis Eestimaalt pärit töölisperekonnas. Lõpetas 1932. aastal Leningradi Mäeinstituudi. Töötas hüdro- ja ehitusgeoloogina Venemaal ja Kesk-Aasias. Alates 1947. aastast töötas Eesti NSV Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudis, kus juhatas aastatel 1958-73 hüdrogeoloogia sektorit. Kõrvuti sellega luges 50ndate aastate algusest Tartu Riikliku Ülikooli üliõpilastele mitmeid hüdrogeoloogilisi distsipliine. 1965. aastal kaitses Leningradi ülikoolis doktoriväitekirja. Pärast pensionile siirdumist 1973 tegutses TA Geoloogia Instituudis teadusliku konsultandina. Artur Verte suri Tallinnas 3. oktoobril 1978. aastal.

Teadustegevus:

Artur Verte oli esimene hüdrogeoloogilise ettevalmistusega spetsialist Eestis. Ta pani aluse sihipärasele hüdrogeoloogilisele uurimisele Eestis. Tema olulisemateks saavutusteks tuleb lugeda Eesti maa-ala hüdrostratigraafilise liigestuse väljatöötamist, mida ta alustas oma kandidaaditööga 1953. aastal. Seda ta täiendas ja viimistles kuni 1965. aastani, mil avaldas selle lõplikul kujul. Ta avaldas põhjavete kujunemise põhijooned Eesti territooriumil. Ajast ette jõudes põhjendas ta mitmesuguste mineraalvee tüüpide esinemisvõimaluse Eesi territooriumil. A. Verte oli põhjavete kaitse idee algataja meie maal ja selle uurimise organiseerija Geoloogia Instituudis. Kõrvuti hüdrogeoloogiliste töödega osutas ta tähelepanu ka mitmetele geoloogilistele probleemidele, meie ja naaberalade Devoni terrigeensete setete tsüklilisusele ja püüdis välja eraldada litostratigraafilisi üksusi. Tuginedes geoloogiliste läbilõigete tsüklilise ehituse analüüsile, tõestas ta laminariitsavide esinemise Eestis, algatas mõtte tektoonilise liikumise plokilisest iseloomust Eestis, tundis huvi ka mattunud orgude, karsti ja ravimudade vastu.

Teosed:

Arteesiaveed Eesti NSV-s. - Eesti Loodus, 1968, 4, lk.206-208.
Ravimineraalvetest Eesti NSV-s - Eesti Loodus, 1961, 2, lk. 65-70.
The need for protecting underground water reservers. - rmt.: Water deposits and wetlands require conservation. Tallinn, 1962, lk. 29-37.
Põhjavete olukorrast ja kaitse vajadusest. - rmt.: Veevarude kasutamise ja kaitse probleeme Eesti NSV-s. Tartu, 1969, lk. 18-23.
Подземные воды. - В кн. Геология СССР, т ХХУ111, Эстонская ССР. Москва, 1960, с. 407-438.
Лечебные грязи. - В кн.: Геология СССР т. ХХУ111. Эстонская ССР. Москва, 1960, с. 397-399.
Основные черты гидрологического строения и формирования подземных вод Эстонского артезианского бассейна. - Известия Академии наук Эстонской ССР. Биология, 1966, т. 14, 4,с. 563- 86.
Литологической подразделение нижней песчано-глинистой толщи девона Эстонской ССР. - В кн.: Вопросы региональной геологии Прибалтики и Белоруссии. Рига, 1969, с. 209-216.
Геохимические исследования и поиски полезных ископаемых в Белоруссии и Прибалтики. Минск, 1977.

Temast:

EE, 14.

Karise, V., Pill, A. Artur Verte - Teadusliku hüdrogeoloogia rajajaid Eestis. - Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist, IV, 1983, lk. 117-122.

Вийдинг Х. Кальо Д. История геологических наук в Эстонии. Таллин, 1986.