Wrangel(l), Ferdinand Friedrich Georg Ludwig von (1855. a.-st parun)
baltisaksa päritolu meresõitja ja Arktika-uurija
Elukäik:
Ferdinand. von Wrangell sündis Pihkvas 9. jaanuaril 1797. Esmase hariduse sai koduõpetajailt Võrumaal (Joosu ja Nursi mõisates) ja Võrus. 1810-1815 õppis Peterburi Merekadetikorpuses. Lõpetanud selle mitšmanina, määrati ta Balti laevastiku ekipaaži koosseisu Tallinnas ja 1816 regatile "Autroil", mis kurseeris Soome lahel. Adam Johann von Krusensterni eestkostel sai Wragell 1817. aastal kaasa Vassili Mihhailovitš Golovnini juhtimisel toimuvale ümbermaailmareisile sõjalaeval "Kamtšatka". Reisilt naasmisel 1819 sai ta leitnandiks. Sellel merereisil sõlmis ta mitšman Friedrich Benjamin Lütkega sõpruse, mis vaatamata iseloomu ja vaadete erinevustele jäi kestma eluajaks. Järgnevate aastate jooksul pidas mitmeid mereväega seotud ameteid. Aastatel 1854-55 oli ta hüdrograafiadepartemangu direktor, 1856 sai kindral-adjudandi ja admirali auastme ja oli Balti ranniku kaitse komitee eesistuja. Wrangell oli Vene Geograafia Seltsi asutajaid koos K. E. v. Baeri ja F. Lütkega ning paljude teadusorganisatsioonide liige. Ta oli Peterburi Teaduste Akadeemia auliige (1855), Pariisi Teaduste Akadeemia liige (1856). Tema järgi on nimetatud Wrangeli saar Põhja-Jäämeres, üks mägi, üks linn ja üks indiaanisuguharu Alaskal. F. von Wrangell suri Tartus. 25. mail 1870.
Teadustegevus:
1819. aastal võttis Wrangell vastu V. M. Golovnini ettepaneku juhtida ekspeditsiooni Kirde-Siberi rannikule (nn. Kolõma ekspeditsioon). Enne reisile siirdumist 1820 täiendas ta teadmisi Tartu teadlaste Moritz v. Engelhardti, Georg Parroti ja Wilhelm Struve juures. Kolmeaastase reisi tulemusena (1920-23) kaardistas Wrangell Kirde-Siberi rannikut Kolõma suudmest Šmidti neemeni ja tegi kindlaks, et sellel lõigul ei ole Aasia ja Ameerika mandril ühendust. Selgitas, et nn Andrejevi maad ei esine. Tšuktšidelt kuuldu põhjal veendus Wrangell Jakani neemest põhja pool asuva saare olemasolus, mille uurimiseks tahtis ette võtta uut ekspeditsiooni, mis aga jäi ära rahaliste vahendite puudusel. Esimese õpetlasena kogus Wrangell väärtuslikke andmeid Põhja-Jäämere jäärežiimi kohta ning tegi Kolõma ekspeditsiooni vaatlustega kindlaks ulatusliku aastaaegadest sõltumatu lahvanduse nn polõnja olemasolu Kirde-Siberi rannikul. See oli oluline Põhja-Jäämere edasistel uurimistel. G. Parroti koostatud programmi järgi tehtud virmaliste (polaarvalguse) vaatlused said aluseks uuele teooriale. 1825 asus Wrangell Golovnini ettepanekul juhtima ümbermaailmareisi kolmemastilisel brikil "Krotki", ülesandega teha eeltöid Kamtšatka muutmiseks Vene kolooniaks. Reis kestis kaks aastat. 1829 sai ta I järgu kapteni auastme, määrati Vene-Ameerika Kompanii ülemvalitsejaks ja viieks aastaks Ameerika kolooniate kindralkuberneriks ning Vene-Ameerika kompanii direktoriks Alaskal. Seal töötades uuris ka kohalikku kliimat ja etnograafiat. Wrangelli nime kannavad linn Wrangeli saarel ja 10 geograafilist objekti (lahed, mäed saared ja vulkaan).
Teosed:
EAA, f. 2057, Wrangellide perekonnafond, 765 säilikut.
Engelhardt, L. v. Ferdinand v. Wrangel und seine Reise längs der Nordküste von Sibirien und auf dem Eismeere. Leipzig, 1885, 211 S.
Hirvlaane, M. Liivimaalt Alaskale ja tagasi. Maadeuurija admiral Ferdinand von Wrangelli 200. sünniaastapäeva puhul. - Postimees, nr. 26. 24. detsember 1996.
Passetski, V. Ferdinand Wrangel - rmt. Eestist pärit Arktika- uurijad. Tallinn, 1970, lk. 78-136.
Wrangell, W. v. Ein Kampf um Wahrheit. Leben und Wirken des Admirals Baron Ferdinand von Wrangell. Stuttgart, 1939. 191 S.